- OMX Baltic0,21%317,97
- OMX Riga−0,16%959,43
- OMX Tallinn0,03%2 206,92
- OMX Vilnius0,32%1 498,56
- S&P 5001,14%7 637,76
- DOW 300,61%51 778,04
- Nasdaq 1,69%26 418,3
- FTSE 100−0,69%10 741,99
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,21%317,97
- OMX Riga−0,16%959,43
- OMX Tallinn0,03%2 206,92
- OMX Vilnius0,32%1 498,56
- S&P 5001,14%7 637,76
- DOW 300,61%51 778,04
- Nasdaq 1,69%26 418,3
- FTSE 100−0,69%10 741,99
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
VEBi agendid tulid Eestisse raha järele
Offshore-firma Cleyder Projects juht Dmitri Nikolajev ütles eile, et Venemaa välismajanduspank VEB on talle võlgade sissenõudmiseks üle andnud nimekirja Nõukogude Liidu lõpuaastatel VEBist laenu saanud kuueteistkümne Eesti ettevõttega, mille võlasumma ulatus eelmise aasta lõpuks tema andmetel 740 miljoni kroonini.
VEBilt Eesti ettevõtetele laenatud summad kajastuvad Venemaa riigieelarve bilansis, sest riigile kuuluva panga üks põhiülesandeid on Venemaa välisvõla restruktureerimine koostöös rahandusministeeriumiga.
VEBi agendi rollis esinev Nikolajev ütles, et ta soovib 64 miljoni kroonise võla katteks üle võtta ASile Kristine Center kuuluva ettevõtte Eesti Fosforiit territooriumi, kuhu on planeeritud suurejooneline tööstus- ja logistikakeskus. ?Ma alustasin eile laenu ja intresside väljamõistmise protseduuri ning esitan oma nõude Kristine Centerile järgmisel nädalal,? lausus Nikolajev.
Eesti Fosforiit laenas Nikolajevi sõnul 1990. aastal 1,3 miljonit dollarit, mille VEB kandis üle Maardusse rajatud tseoliiditehase sisseseade tarnijale BSE - Genex Company Ltd. Suurbritannias. Kuna AS Eesti Fosforiit ja selle omanikud ei ole võlga tagasi maksma asunud, on võlasumma tänaseks koos intressidega kasvanud ligi 3,7 miljoni dollarini.
Kristine Centeri käsutuses pole dokumente, mis tõestaksid, et VEBist laenatud summa oleks Eesti Fosforiidile laekunud, ütles ettevõtte juhatuse esimees Aare Kilp.
?Viimase viie aasta jooksul pole meile laekunud arvet kõnealuse nõude tasumiseks,? rääkis Kilp. ?Ma ei näe, et VEBi poolt vaadates oleks sellise nõude esitamisel suurt perspektiivi.?
VEBi nõue on riikidevaheline probleem, mille peab lahendama valitsus, sest Venemaa pangas on külmutatud Eesti ettevõtete vahendid, ütles Kristine Centeri nõukogu esimees Margus Reinsalu. ?Meile tähendab VEBi nõue ainult asjatut tüli, sest peame põhitöö asemel tegelema vaidlustega,? lisas ta. Nõude saab esitada Eesti Fosforiidi vastu, mitte meie vastu, sest Kristine Center on üksnes Eesti Fosforiidi omanik, märkis Reinsalu.
Kristine Center erastas Eesti Fosforiidi 1997. aastal, et arendada selle territooriumist koostöös Hollandi ettevõttega Vermeer Infrastructure Development Muuga sadama vahetus läheduses suurejooneline rahvusvaheline logistika- ja tööstuskeskus. Äriplaani kohaselt kavatsevad koostööpartnerid hakata Eesti Fosforiidi territooriumil juba 2002. aastal töötlema konteineritega transporditavaid kaupu, nagu elektroonika, alkohol, tarbekaubad, samuti kemikaale, puitu ja ehitusmaterjale.
Nikolajev ütles, et kui Kristine Center vastab Eesti Fosforiidi laenu tagasimaksmise nõudele eitavalt või jätab vastamata, kaalub Cleider Projects pankrotihoiatust.
VEBi võlgnike nimekirjas seisab ka Tartu Ülikool, mis laenas ligi 0,9 miljonit dollarit meditsiinitehnika ostmiseks. ?Luksusliku esindusauto ostmine rektori poolt veenis mind, et Tartu Ülikool on suuteline oma kohustusi täitma,? ütles Nikolajev.
Tartu Ülikooli rahandusosakonna juhataja Külli Tiigimäe ütles, et ta on saanud VEBist mitmeid kirju võla tagasi maksmise nõudega, kuid ta ei leia võlasummat bilansist. ?Töötan ülikoolis 1997. aastast ja kinnitan, et 1996. aasta seisuga VEBi võlga bilansis ei esine,? rääkis Tiigimäe. ?Minule selgitati, et selle laenu võttis riik, mitte Tartu Ülikool.?
Hetkel kuum
Alates eelmisest aastast käib Cleider Projects kohut ASiga Kunda Tehased, kes laenas VEBist ligi 1,9 miljonit dollarit seadmete ostmiseks, kuid andis raha üle ASile Est-Stein. Riigi poolt likvideerimisele määratud Kunda Tehaste juhtkond otsustas VEBi laenu ettevõtte bilansist kustutada. Tänaseks on nõue kasvanud ligi 71 miljoni krooni suuruseks.
Tänavu märtsis lükkas Virumaa ringkonnakohus tagasi Cleider Projectsi taotluse algatada ASi Kunda Tehas suhtes pankrotimenetlus, tunnistades võlanõude ebapiisavalt tõendatuks.
?See lahend näitab, et isikud, millised on väidetavalt üles ostnud VEBi nõudeõigusi Eesti juriidiliste isikute vastu, ei saa kasutada odavat ja lihtsustatud pankrotimenetlust,? ütles Kunda Tehaseid esindav vandeadvokaat Leon Glikman. ?Asja rahuldamise perspektiiv ja kulude läbimõtlemine võtab ilmselt nii mõneltki üritajalt esialgse protsessimise tuhina.?
Nikolajev omakorda ütles, et kohtutee Kunda Tehastega on talle lisanud enesekindlust järgmiste nõuete esitamiseks, sest talle on saanud selgeks Eestis toimiva õigusliku asjaajamise üksikasjad.
Cleider Projects esitas uue taotluse Lääne-Viru maakohtule, nõudes Kunda Tehastelt laenu tasumist tsiviilhagiga. Nikolajevi sõnul osalevad 20. juulile määratud kohtuistungil nii VEBi kui ka Venemaa rahandusministeeriumi esindajad, kes peavad garanteerima võlanõude tõendite piisavuse.
Samal ajal, kui tekkis Eesti ettevõtete võlgnevus VEBile, külmutas pank 1991. aastal 0,35?1,2 miljardi krooni väärtuses Eesti valitsuse, kommertspankade ja Eesti Panga vahendeid, arvestades selle Eesti NSV osaks Nõukogude Liidu välisvõla tasumisel. Senised Eesti katsed vastastikuste kohustuste klaarimiseks pole andnud tulemusi.
Hetkel kuum
Investor Toomase kommentaar
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
1
3
Investor Toomase kommentaar
6
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele