Tulmaksumäära alandamine on vale samm

Reformierakond peab ainuõigeks sammuks üksikisiku tulumaksumäära alandamist 6% võrra, tuues üheks põhjenduseks maksukoormuse tõusu tasakaalustamise. Selle ideega ei saa nõus olla kahel põhjusel. Esiteks rikutakse sellega veelgi maksude tasakaalu, teiseks kahjustaks selline maksukoormuse vähendamine riigi funktsioonide täitmist.

Ühe maksufilosoofilise arvamuse kohaselt oleks kõige õiglasem kehtestada üks otsene maks ? peamaks. Seda maksaksid kõik inimesed võrdselt, näiteks igal aastal 22 000 krooni riigieelarvesse. Selle loogika järgi polekski rohkem makse vaja.

Õnneks või õnnetuseks pole kõik Eestimaa inimesed 182 cm pikad, sinisilmsed, heledapäised, 35 aastat vanad, ideaalse tervisega ja meessoost (näiteks). Kuna inimesed pole identsed, siis on ebaõiglane nõuda neilt kõigilt ühesugust panust ühiskonna heaks. Just seetõttu, et maksukoormus jaotuks õiglasemalt, ongi välja mõeldud suhteliselt keerukad maksusüsteemid. Kasutatakse otseste ja kaudsete maksude kombinatsiooni.

Eestis täna kehtiva kaheastmelise tulumaksu juures (0 ja 26%) langeb kõige suurem maksukoormus 5000 -10 000 kroonise kuusissetulekuga inimestele, kelle säästmisvõime ja tulumaksust mahaarvatavate kulutuste tegemise võime on madal. Nende puhul ei mängi eriti suurt rolli ka tulumaksuvaba miinimumi mahaarvamine sissetulekust.

Lisaks tulumaksule maksustatakse nende sissetulek veel käibemaksuga, kuna põhiosa sellest läheb tarbimisele. Nii on sääraste inimeste summaarne maksukoormus 35% ümber.

Sissetulekute kasvades suureneb inimese säästmisvõime ning võime teha kulutusi hariduse omandamisele, eluasemelaenudele ning investeerida üle jäävaid vahendeid. Mida suuremad on sissetulekud, seda enam hakkab inimese sisuline maksukoormus lähenema ametlikult kehtivale tulumaksumäärale ning seda määravam on üksikisiku tulumaksu osa isiku maksukoormuses. Seega saavad üksikisiku tulumaksu määra alandamisest kõige enam kasu suurte sissetulekutega inimesed. Nende sisuline maksukoormus alaneb oluliselt.

Väiksema sissetulekuga inimeste sissetulekut ei mõjuta maksumäära alandamine praktiliselt üldse. Järelikult on selge, et tulumaksumäära alandamine kuue protsendi võrra süvendaks Eesti suurt varanduslikku kihistumist veelgi. Kõige rohkem võidaks sellest jõukam kiht.

Üksikisiku tulumaksumäära alandamine kuue protsendi võrra vähendab avaliku sektori (riik, omavalitsus) tulusid 1,7 miljardit krooni. Praeguse seaduse järgi laekub 56% üksikisiku tulumaksust omavalitsuste eelarvesse. Seega kanntaksid niigi rahahädas olevad omavalitsused veelgi ja suureneks riigi roll kogutud vahendite ümberjagamisel. Ometi on tugeva demokraatliku ühiskonna üks põhialuseid tugevate omavalitsuste olemasolu.

Mõõdukad on korduvalt teatanud, et maksukoormuse vähendamine ei saa meie arvates olla eesmärk omaette. Eriti siis, kui selle tagajärjel kannatavad vähemkindlustatud inimesed, avaliku teenuse kvaliteet ning Eesti riigi ühtlane ja tasakaalustatud areng.

Kui meil oleks riigieelarves tõesti need üleliigsed 1,7 miljardit krooni, siis oleks tunduvalt õiglasem tõsta tulumaksuvaba miinimumi paari tuhande kroonini kuus. Reformierakonna poolt pakutud tulumaksu alandamine on ?ainuõige? valesamm, mis viib meie maksusüsteemi veelgi rohkem tasakaalust välja ning teenib ainult kõige jõukamate inimeste huve.

füüsilise isiku tulumaksumäära alandamisega rikutakse maksusüsteemi tasakaalu

maksukoormuse vähendamine kahjustaks riigi funktsioonide täitmist, kannatab avaliku teenuse kvaliteet.