Eluruumide ehitus püsib stabiilses madalseisus

Hoolimata sellest, et Tallinnasse kerkib tänavu mitmeid korterelamuid, pole elamuehituse olukord Eestis tervikuna siiski kiita.

Tänavu on eluruumide ehituses küll mõningast tõusu oodata. Mullu kasvas alustatud eluruumide arv taas üle tuhande, jõudes peaaegu 1998. aasta tasemele. Eluruumide ehituse käibe osakaal on kogu ehituse käibest siiski väike, jäädes umbes 10% piirimaile.

?Elamuehituse poole pealt on visioon kurb ja tundub, et see ei muutu ka käesoleval aastal,? arvab Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane.

Kinnisvaraarendajad vaatavad aga elamuehituse tulevikku optimistlikult. 20. veebruari Äripäevas tõdeb Arco Vara Tallinna büroo hindaja-analüütik Martin Otsa, et korterelamute rajamine on massiliselt hoogustunud. Tallinna kesklinnas oli jaanuari seisuga ehitamisel või ehituse lõppjärgus viis äri- ja eluhoonet kokku 133 korteriga. Mõne kuu pärast alustatakse Tallinna kesklinnas veel mitme korterelamu ehitust.

Korterelamute ehitus on siiski vaid Tallinna pärusmaa. Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Ilmar Link nendib, et väljaspool Tallinna ehitatakse siiski ainult eramuid. ?Tõsi, Harjumaale, Viimsisse on kortermaju rajatud.?

Eramuehitus aga on Eestis aasta aastalt vähenenud, sest elanikkonna hulk, kes endale maja saavad lubada, on siiski väga väike.

Ilmar Link sõnab, et Eesti eluruumide turg ei ole veel korrastunud. ?Erastamise käigus korteri saanud inimesed elavad neis endiselt. Muudatused tekiks, kui inimesed grupeeruksid sotsiaalsete võimaluste järgi ümber ? kellel võimalik, elab paremas korteris,? toob Link välja võimalusi, mis elavdaks korteriturgu.

Korteriturgu elavdaks ka munitsipaal-eluruumide rajamine. Seda pole aga Ilmar Lingi hinnangul lähema 5 kuni 10 aasta jooksul oodata, seega püsib elamuehitus endiselt erakapitalil.

Mitteeluhoonete ehitusega alustamisega on viimastel aastatel toimunud tagasilangus. 1999 toimunud üldine tagasiminek ehituse käivetes jahutas ka uute hoonete ehitamise algatust. ?Mitteeluhoonete struktuur on natuke muutunud. Eelmisel aastal ehitati päris palju müügipindu, mis andsid palju ruutmeetreid, kuid uute ehituste koguarv ei saanud nende arvelt siiski väga palju juurde,? sõnab Link. Büroopindade osakaal on viimaste aastate jooksul vähenenud. Kasvanud on teenindus- kaubandus- ja laopindade ehitus. Viimasel ajal on hakanud aktiviseeruma ka tööstusehitiste rajamine.

Vt. ka joonist: 2000. aastal käikurakendatud korterid