Naabril on õigus päiksele

Ahti Kooskora 02. aprill 2001, 00:00

Ümberehitused tuleb sageli lisaks ametlikele instantsidele kooskõlastada ka naabritega, sest muudatused võivad kahjustada nende elamistingimusi.

Uusehituse- ja renoveerimisprojekti kooskõlastamine ei erine oluliselt. Läbi tuleb käia samad instantsid: tervisekaitsetalitus, keskkonna- ja tuleohutusspetsialistid, linnaosa või valla arhitekt ning kõige lõpuks ehituslubadega tegelevad ametnikud.

Erinevates omavalitsustes ametite ja spetsialistide nimetused erinevad või on mõningad kohustused liidetud. Täpselt saab teada, milliste instantsidega projekt kooskõlastada, projekteerimistingimustest. Kohustusliku kirjanduse hulka kuulub kindlasti kohaliku omavalitsuse ehitusmäärus ? ka seal on enamasti kogu protseduurireeglistik ära toodud.

Mitmetel juhtudel sätestab seadus (või projekteerimistingimused), et projekt tuleb kooskõlastada ka naabritega. Näiteks ehitamine piirile lähemale kui kolm meetrit või on oht, et rajatav ehitis hakkab naabril päikest varjama.

Kõikide objektide puhul tuleb hankida omandiõigust tõestavad dokumendid ? kinnisvara puhul väljavõte kinnistusraamatust, vallasvara korral hooneregistri tõend. Kinnisvara liisingu korral on omanikuks liisingufirma, kelle esindaja peab allkirjastama projekti ja ehitusloa taotluse. Asi, mis tihti ununeb.

Kooskõlastamise protsess on suvila, eramu ja tagastatud maja puhul sama ? tegemist on ühe omanikuga. Mõningased erinevused tekivad kortermaja puhul. Kui ühistu on moodustatud, tuleb hankida esmalt luba ühistu juhatuselt (või põhikirjas näidatud juhtorganilt). Ühistu puudumisel tuleb kooskõlastus saada maja haldajalt. Pööningute väljaehitamisel ei piisa juhatuse loast. Vajalik on üldkoosoleku või kõigi naabrite nõusolek. Pööninguruume saavad eluruumidena ühendada oma korteriga ainult ülemise korruse elanikud. Sageli on tegemist aga kõikide korterite juurde kuuluva lahuspinnaga, mis koosneb mõttelistest osadest. Osade suurus on võrdeline korterite suurusega. Reaalosadeks jaotamata pööningu puhul peab pööningu eluruumideks väljaehitaja hankima kooskõlastuse kõigilt majaelanikelt või ?välja ostma? mõttelised osad teistelt omanikelt. Sama kehtib ka keldriruumide puhul. Kui korteris tehtavad ümberehitustööd ei kitsenda teiste omanike õigusi, pole teiste omanikega kooskõlastamine vajalik.q

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:06
Otsi:

Ava täpsem otsing