Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas metsamaa peaks täna maha müüma või tasub oodata ELi ja hinnatõusu?
Alust ei ole juttudel, nagu tõuseks Eesti ühinemise järel Euroopa Liiduga metsamaa hind kümnekordseks. Võrreldes praegusega näen ma põllumaade hinna tõusu, sest euroliidu tulekuga suurenevad märgatavalt ka dotatsioonid põllumajandusele. Metsandusele on toetused Euroopa Liidus üsna väikesed.
Metsamaa hind baseerub praegu suuresti nn esimese raieringi väärtusel ? maksab puit, mida metsast saab kohe välja raiuda, maa ja isegi metsanoorendik ei ole kuigivõrd hinnatud. See on asjaolu, millele tuginedes võib öelda, et praegu ei tasu metsa kinnistuna müüa.
Iga omanik peab ise langetama otsuse, mida ta oma varaga ette võtab, kas hoiab kasvava metsana või paigutab rahana panka. Isiklikult usun, et metsa juurdekasv on rahaliselt suurem kui pangalt saadav intress. Samas on metsaomanikul risk, et mets sattub tuleroaks, nakatub või kahjustub mõnel muul viisil.
Riik soovib, et metsad oleks säästvalt majandatud. Eelkõige peab metsamaa omanik sõltumata terendavast eurotulevikust jõudma endas selgusele, mida ta tahab, oskab ja suudab metsaga peale hakata.
Euroopa Liidus olemine ei kergita märkimisväärselt siinseid maahindu. Maa saartel ja mererannal läheb stabiilselt kallimaks ka ilma selleta. Mujal hinnahüpet pole ette näha.
Kui Eesti saaks Setumaa tagasi ? kas me jookseksime siis seda maad ostma? Vaevalt. Eesti on Euroopa jaoks samasugune ääremaa, kuhu tormijooksu oleks naiivne ette kujutada. Kui on usaldusväärne ostja, võib metsa koos maaga rahumeeli maha müüa.