Haldusreform näitab kolletumise märke

Mis meist saab, küsis hästi retooriliselt igal maavanemate kohtumisel meie endine kolleeg Järva maavanem Arvo Sarapuu. Kas on põhjust sama retooriliselt küsida, mis sellest haldusreformist saab?

Olen loomult optimist ja usutunnistuselt riigiusku, kellele ajalehe esikülg annab eluusku. Sealt ma loen, mis otsustavad head ja tähtsad mehed, kelle üleskutseid toovad ära esilehed. Ja kurb, nii kurb, et haldusreformi puhul selliseid optimismi tekitavaid üleskutseid laialt rindelt lihtsalt napib.

Vähemalt aastajagu aega on igasugused strateegiate lähtekohad ja eelnõud olnud saadaval avaliku halduse büroo kodulehel, aga kommentaare tekib sinna juurde visalt.

Esimesi kolletumismärke kannab ka haldusreformi programmi eelnõu. Seega on materjali, mida kritiseerida ja kuhu oma targad ettepanekud lisaväärtust loovalt lisada. Erinevalt Maalist ja Juulist on otsustajatel kõik kommunikatsioonivõimalused selleks olemas.

Rahvale on jäänud mulje, et muuga ei tegeldagi, kui ainult piiride tõmbamisega, aga et see ainult nii pole, eriti kõrvalseisjale välja ei paista.

Haldusreformi programmi eelnõu näeb ette juhtnöörid teenusstandardite rakendamiseks ning need on valitsus ka juba heaks kiitnud. Standardid on vajalikud, nende olemasolu korral ei saa ametnik näiteks öelda, et tule homme jälle, eks siis vaata. Vaatama peab küll, aga konkreetse aja jooksul.

Riigiasutuste tööjaotuse ja koostöö optimeerimine on alanud riigiasutuste funktsioonide kaardistamise kaudu, et vältida dubleerimist. Riigikogu menetluses on uus halduskorralduse seaduse eelnõu. Kõik see on lihtsalt jäänud piisavalt kajastamata.

Ühelt poolt on ajakirjandus ise kontsentreerunud värviliste vallakaartide presenteerimisele, teisalt on valitsusel põhjust rohkem vaeva näha, informeerimaks avalikkust toimuva ulatusest, puust ja punaselt.

Viimasel ajal on kõne all olnud ka riigikantselei avaliku halduse büroo (AHB) roll ja lausa selle institutsiooni kaotamiseni välja. Mis on selle büroo roll? Büroo ülesanne on toetada ja vajadusel juhendada valitsusasutuste ja nende moodustatud strateegiliste töögruppide tööd haldusreformi planeerimisel ja elluviimisel, sh ka koolituse korraldamine.

AHB põhimäärusega tutvunu leiab sealt sõnad: nõustab, korraldab, koordineerib, jälgib. Otsustada aga poliitikute eest keegi ei saa. Nii et see tänamatu otsustamise töö tuleb poliitikuil endal ära teha.

Kui ühte suurt otsust teha ei õnnestu, tuleks teha mitu väikest, asi oleks seegi. Küsimus saab seisneda vaid selles, kas reformi tempo langus on ikka tekkinud sellepärast, et nn Sarneti büroo pole piisavalt nõu andnud.

Haldusreform nõuab pühendumist. Tippjuhtkonna osalemine muutuste planeerimisel ja läbiviimisel on vältimatu. Poliitilisel ja avaliku halduse kõrgemal tasandil peab olema piisav soov ja huvi muutuste vastu.

Viimased kolm lauset pärinevad haldusreformi programmi eelnõust, mida muidugi pole veel heaks kiidetud. Kas aga on vaja sellistes elementaarsetes printsiipides, nagu pühendumine kokku leppida või on see iseenesest mõistetav?

Värskeim uudis on seotud kriitikaga haldusreformi komitee aadressil ? polevat kooskäinud. Hea avaliku haldusega käib kaasas ka see, et töösoorituse hindamiseks ja tagamiseks on konkreetsed mehhanismid. Ka see on haldusreformi osa.

Ilmselt on praegune olukord tingitud sellest, et need mehhanismid on jäänud plaane tehes kahe silma vahele. Minu meelest peaks koalitsioon tegema selgeks tekkinud segaduse põhjused, neist õppides edasi minema ja seda koos, olles haldussuutlikkuses teistele eeskujuks. Sellise suures ettevõtmises ei saa üks partneritest üksinda edu saavutada, küll on võimalik läbi kukkuda.