Eesti ettevõtete aktiivne tegevus on Rootsi turul pea olematu

Tehes plaane välisturule mineku osas, peaks Eesti eksportöör vastama kõigepealt kahele üksteisega seotud küsimusele: kuidas ma turule sisenen ja kuidas (kas) kavatsen sellele turule jääda? Nendele strateegilistele küsimustele vastuse leidmine aitab vältida võimalikke kulukaid vigu, mis võivad oluliselt vähendada eksportööri väljavaateid turul edukalt läbi lüüa ning seada ohtu tema edasise eksistentsi.

Kui tütarettevõtte loomine välisturul tundub liialt kulukas, jääb alternatiiviks müük importijatele ja jaemüüjatele või müümine edasimüüjate ja agentide kaudu. Suhteliselt raske on soovitada, millist teed nimetatutest valida, kuna väga palju sõltub eksportööri tootmis- ja turundusvõimalustest, tootest ning profiilist, mida eksportöör tahab endast välisturul luua.

Kindlasti ei sõltu edukas müügitöö Rootsis ainult importööri, jaemüüja või agendi aktiivsusest. Olulised on ka Eesti eksportööri suhted teiste osapooltega ning eksportööri kaasalöömise aktiivsus müügi edendamises ja teistes turundusalastes ponnistustes.

Mitmetest asjaoludest sõltuvalt domineerib Eesti-Rootsi ärisuhetes skeem, mille puhul käib Rootsi firma eelinformatsiooni käigus hangitud Eesti potentsiaalsete koostööpartneritega kohapeal tutvumas. Eesti firmade aktiivne turustamistegevus Rootsis on endiselt peaaegu olematu.

Otsides viimasele väitele põhjuseid, tuleks esmajärjekorras ära märkida asjaolu, et hoolimata Rootsi suhtelisest avatusest domineerivad näiteks tarbekaupade turul suured kaubandusgrupid, kellega konkureerimine käib Eesti firmadel praegu veel üle jõu. Kuna konkurentsitiheduse osas pole erilisi muutusi toonud kaasa ka Rootsi liitumine Euroopa Liidu ja selle ühisturuga kuus aastat tagasi, jääb enamiku Eesti ettevõtete peamiseks ekspordivõimaluseks Rootsis partneri leidmine ning temaga koostöö.

Sellele järeldusele on jõudnud paljud Eesti eksportöörid ning asunud kärmelt võimalikke partnerfirmasid otsima, tundmata sageli vähimatki huvi konkreetse turu suuruse, opereerijate arvukuse, hinnakujunduse jms vastu. Refereerides kolleegi mõne aasta tagust seisukohta saatkondadesse laekuvate infopäringute osas, jagunevad need enamasti kaheks:

meie toodame puidust klotse, kes võiks need Rootsis ära osta?

üks Rootsi firma ostab meie toodetud puidust klotse, nüüd sooviksime leida teist Rootsi firmat, kes maksaks meile rohkem.

Sellised küsimused on iseenesest õigustatud, kuid saatkond neile kõigile paraku vastata ei jõua. Kui ollakse üksnes kontaktide jahil, võib sellekohast teavet hõlpsalt leida infokataloogidest (nt www.gulasidorna.se/main/frameset.asp), mille täpseid koordinaate võib küsida näiteks Eesti Ekspordiagentuurist või leida välisministeeriumi kodulehel rippuva ?Kasulik teave importööridele? all avanevatest majandusdiplomaatide asukohariikide ülevaadetest. Julgustamaks potentsiaalseid ja tegutsevaid Eesti eksportööre uute partnerite otsingule, tahaks ära märkida välisriikide ettevõtjate huvi kasvu Eestist kaupade ostmisel ning koostööpartnerite otsimisel.

Välisriikides asuvad Eesti saatkonnad saavad aastas kokku ligi tuhatkond vastavat infopäringut, mis lähetatakse registreerimiseks ja vastamiseks Eesti Ekspordiagentuuri.

Kontakteerudes Eesti Ekspordiagentuuriga, võib koostööst huvitatud Eesti ettevõtja leida hea õnne korral kontakti välisfirmaga, kes on tema toodete ostmise vastu juba otsest huvi üles näidanud. Õnneks võiks nimetada seda juba seetõttu, et n-ö ostjate turgudena iseloomustatud Lääne-Euroopa turgudel importöör pigem ostab, kui eksportöör müüb.

Rootsi kohta saab täiendavat informatsiooni Eesti Ekspordiagentuuri koduleheküljelt www.eksport.ee. Lingi ?Info eksportöörile? alt leiab teavet riigi majanduse, kaubanduse ja ettevõtete kohta.

Samuti leidub seal välisriigi kohta käivat statistikat, infokatalooge ning muid kasulikke linke.

Enne ekspordi alustamist on oluline koguda ka informatsiooni võimalikest importimisega kaasnevatest maksudest.

Ekspordiagentuurist saab teavet riikide tollitariifide kohta. Vastavat infot väljastab Ekspordiagentuur ka e-kirja teel.

Päringu esitamiseks peab teadma eksporditava toote HS koodi (rahvusvahelises kaubanduses kasutatavat kaupade kirjeldamise koodi), mille leiab tolliameti koduleheküljelt www.customs.ee.

___________________________________

Rootsi turg on väga tugeva konkurentsiga turg. Sellel hästi arenenud turul läbilöömiseks on vajalik selge ja tugeva jaekontseptsiooni ning tarbija ootustele vastava toote olemasolu, mis peab erinema konkurentidest ning on tugevalt konkurentsivõimeline. Kuna Rootsi tarbijad eelistavad osta tuntud kaubamärke, on vaja selle turu jaoks välja töötada efektiivne ja toimiv turundus.

Käesoleval ajal on Baltika Grupil üks naisterõivaste kauplus kaubanduskeskuses PUB. Juba mitmeid aastaid töötab Rootsi turul ettevõtte tütarfirma Baltika Sweden, mille üheks ülesandeks on tegeleda selle turu uuringutega. Baltika Grupi jaekaubanduse arenguplaanides on avada Rootsi turul perioodil 2002?2005 kolm kuni viis uut kauplust.

___________________________________

Rootsi kohta saab täiendavat informatsiooni Eesti Ekspordiagentuuri koduleheküljelt www.eksport.ee. Lingi ?Info eksportöörile? alt leiab teavet riigi majanduse, kaubanduse ja ettevõtete kohta.

Samuti leidub seal välisriigi kohta käivat statistikat, infokatalooge ning muid kasulikke linke.

Enne ekspordi alustamist on oluline koguda ka informatsiooni võimalikest importimisega kaasnevatest maksudest.

Ekspordiagentuurist saab teavet riikide tollitariifide kohta. Vastavat infot väljastab Ekspordiagentuur ka e-kirja teel.

Päringu esitamiseks peab teadma eksporditava toote HS koodi (rahvusvahelises kaubanduses kasutatavat kaupade kirjeldamise koodi), mille leiab tolliameti koduleheküljelt www.customs.ee.