Transiidiäri väheneb kaks korda

Andres Reimer 28. mai 2001, 00:00

Venemaa valmistub kaks kolmandikku oma ligi 200 miljoni tonnisest aastasest transiidimahust töötlema oma jõududega, milleks asus juba eelmisel aastal transiitvedusid administratiivsete vahenditega oma sadamatesse suunama.

Venemaa muudab järgmise aasta lõpuks raudteetariife selliselt, et tasu Eesti sadamate kaudu suunduva kaubale võib kujuneda 1,5?6 korda Venemaa sadamatest kõrgemaks, ütleb Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov. ?Tallinna Sadam kaotas aprillis võrreldes märtsiga 2 protsenti kaubavedude mahust,? räägib Sakkov. ?Tänavust aastat ilmestab kaubavedude mahu erakordselt suur kõikumine kuude lõikes, mistõttu meie ei julge isegi järgneva kuu mahte ennustada.?

Sakkovi sõnul on pessimismiks põhjust vaatamata sellele, et sadam töötles tänavu aprillis ligi 2,8 miljonit tonni kaupu, mis on ligi 200 000 tonni rohkem kui mullu samal ajal. Samuti ületab aprilli ligi 1,9 miljoni tonnine naftatransiit mullust tulemust ligi 500 000 tonniga.

Kevadise naftatransiidi kasvu põhjustas kütteperioodi lõpp ja ostujõuliste klientide vähesus Venemaal.

Eesti transiidiäri on jõudnud börsikrahhi eelsesse olukorda, kus kõik osalised võtavad viimast, lootes, et jõuavad tulusaima tehingu lõpetada enne turu kokkukukkumist, ütleb Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare. ?Ma ei usu Eesti transiidiäri osaliste ühistesse pingutustesse olukorra päästmiseks, enne kui krahh on käes,? lausub Vare.

Praeguseni liikus Venemaa sadamate kaudu ligi 60 miljonit tonni transiitkaupu, ülejäänud ligi 140 miljonit aga Balti riikide kaudu. Venemaa transpordiminister Sergei Frank on kinnitanud, et tulevikus jääb Balti riikide osaks 60 miljoni tonni kauba töötlemine, selgitab Vare.

Eesti transiidiäri langusest annab tunnistust tervete suurte tootegruppide, nagu metallid ja teravili, ärajäämine, ütleb Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch. Ka Eesti Raudtee erastamine ja skandaalid selle ümber vähendavad operaatorfirmade ja kaubaomanike kindlustunnet, lisab Juchnewitsch.

Transiidiäri päästmiseks peab riik loobuma transiidi infrastruktuuri ettevõtete dividendidest investeeringute kasuks, ütleb Vare. ?Tänaseni investeeriti Eestis üksnes transiidi kasvu silmas pidades, kuid nüüd tuleb hakata kulutama seniste mahtude säilitamise nimel,? räägib ta.

Tallinna Sadama konkurendid Lätis, Leedus ja Venemaal on kasutusele võtnud agressiivse investeerimispoliitika, mistõttu Eesti on edumaad kõige kiiremini kasvava transiidimaana käest andmas, selgitab Vare.

Eesti on kaotanud täielikult naftakeemiakaupade transiidi võimalused, sest naaberriikide vastavate terminalide võimsused ületavad juba kogu turu nõudmist oluliselt, Eestis aga sellised terminalid puuduvad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing