EVA kasutamine võimaldab suurendada ettevõtte väärtust

1990ndate aastate alguses hakkasid USA firmad shareholder value mõtteviisi laialdase leviku tulemusena võtma kasutusele näitajaid, mis võimaldasid jooksvalt jälgida väärtuse loomist ja iseloomustasid firma majanduslikku efektiivsust. Tulu mõõtmiseks võib kasutada kahte lähenemist ? raamatupidamislikku ja majanduslikku. Raamatupidamisliku lähenemise puhul lähtutakse raamatupidamislikust kasumist, mis näitab, kui palju tulu jääb omanikele pärast kõigi kulude mahaarvamist. Majandusliku lähenemise puhul leitakse majanduslik kasum lahutades raamatupidamislikust kasumist tasu omanikele, mis sõltub omanike investeeritud kapitali suurusest.

Kasumiaruandes välja toodava kasumi puhul on negatiivseks asjaoluks see, et ta ei näita varade kasutamise efektiivsust ega ka firma tegevuse riski. Konsultatsioonifirma SternStewart&Co poolt loodud EVA (Economic Value Added) näitaja üritab neid puudusi kõrvaldada. EVA võtab arvesse nii võõrkapitali eest makstavat tasu kui ka omaniku soovi investeeritud kapitalilt kindel protsent tulu teenida. Positiivne EVA näitab, et firma on suutnud teenida kapitaliomanikele tulu, mis on kõrgem, kui sama riskitasemega on võimalik keskmiselt teenida. Seega on firma suutnud luua väärtust majanduslikus mõttes. Negatiivse EVA puhul on ettevõte väärtust hävitanud.

Iga omanik on huvitatud sellest, et tema investeering teeniks maksimaalset tulu vastuvõetaval riski tasemel. Tihtipeale jälgib omanik jooksvalt ainult raamatupidamislikku kasumit ja ka mõningaid suhtarve. Selline tegevus on ainult faktide tagantjärgi konstanteerimine, tähtis on aga efektiivsust mõjutavaid protsesse juhtida. Efektiivsuse tõstmiseks seotakse tihtipeale töötajate tasustamine mingi konkreetse raamatupidamisliku näitajaga. Sidudes töötaja tasu käibega, võib tekkida oht, et töötaja hakkab iga hinna eest käivet suurendama ja ei pööra tähelepanu suurenenud kuludele või ebatõenäoliselt laekuvate arvete suurenemisele. Sidudes tasu kasumiga, võib töötaja proovida kasumit suurendada võttes märgatavalt suuremaid riske ja kahjustades sellega omanike huve.

Kui töötaja tasu on otseselt seotud EVA muutumisega, siis on töötajal oma tasu suurendamiseks järgmised võimalused:

suurendada äritegevuse efektiivsust (NOPAT-i suurendamine);vähendada kasutatava kapitali hulka mittevajalike varade vähendamise või finantsefektiivsuse suurendamise teel;vähendada kapitali hinda kapitali struktuuri optimeerimise teel.

On selge, et kõigi nende võimaluste üheaegne maksimeerimine ei ole võimalik ja seega on töötajal vaja leida nende optimaalne kombinatsioon.

EVA rakendamiseks on vaja esiteks määrata tasand, mille jaoks EVA arvutatakse. Väiksemas firmas on mõttekas leida EVA firma kui terviku kohta, suuremates ettevõtetes on vaja määrata vastutuskeskused. Vastutuskeskuse määramisel on tähtis jälgida, et sellel keskusel oleks kontroll oma tegevustulemuste kujunemise üle. Vastutuskeskuse EVA arvutamisel on vaja leida vastava keskuse ärikasum ja kasutatava kapitali suurus.

Teises etapis on vaja selgitada töötajatele tegevused, mis võimaldavad neil suurendada EVA-t ja samuti märkida tegevused, mis vähendavad EVAt. Tähtis on läheneda igale töötajale personaalselt. Finantsdirektori eesmärgiks saab seada näiteks optimaalse kapitali struktuuri väljatöötamise. Müügimehe eesmärgiks võib seada käibe maksimeerimise, kuid ta peab ka aru saama, et suurte laovarude hoidmine suurendab kapitali vajadust ja seega vähendab EVAt.

Tippjuhtide tasustamisel pööratakse tavaliselt tähelepanu nende motiveerimisele preemiate abil. Börsil noteeritud ettevõtete juhte on tavaks motiveerida aktsiaoptsioonidega, millede puhul juhi sissetulek sõltub otseselt aktsia hinnast ja seega aktsionäri rikkuse suurenemisest. EVA pakub alternatiivse võimaluse tasu sidumiseks aktsionäridele väärtuse loomisega.

Firma väärtuse suurenemine sõltub paljudest teguritest, kuid väärtuse juhtimiseks on vaja seada töötajatele personaalsed eesmärgid, mõõta töötulemusi EVA näitaja abil ja siduda töötaja tasu majandusliku lisaväärtuse loomisega firmale.

EVA annab informatsiooni selle kohta, kas ettevõtte kasv on väärtust loov või seda lõhkuv. Rakendasime EVA mõõtmismudeli Hansapangas juba 1999. aastal.

EVA mudel võimaldab mõõta, millised firma kliendisegmendid, tooted või allüksused loovad väärtust ja missugused mitte. Hetkel mõõdame panga viie äriüksuse EVAt. Suuri üllatusi pole mõõtmine kaasa toonud, kuid on saanud selgemaks, kui palju ja kui efektiivselt üks või teine üksus kapitali kasutab.

Tänavu teeme esimesi samme EVA ja boonussüsteemi sidumisel.

EVA rakendamist tuleb võtta mõistusega ? tegemist pole süsteemiga, mis kõik probleemid lahendab. Liigne fokuseerimine mõõtmissüsteemile võib viia selleni, et numbritele ja mõõtühikutele pööratakse liiga suurt tähelepanu ning tegelik eesmärk ? väärtuse loomine ? jääb tagaplaanile.

EVA ? majanduslik lisaväärtus

leitakse lahutades maksudejärgsest ärikasumist (NOPAT ? net operating profit after taxes) kasutatud kapitali ja kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC) korrutis.EVA = NOPAT ? (kapital × WACC)

Autor: Kaur Andresson