Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nutikas juht sõidab Tallinnast Tartusse ekspressbussi tuules
Üha kallinevad mootorikütused sunnivad autoomanikke mõtlema kokkuhoiule. Ja kui seda teemat veidikenegi lähemalt analüüsida, selgub, et oskusliku tegutsemise korral on kahe täpselt samasuguse autoga sõitmiseks võimalik kulutada kuus kütusele üsna erinev rahasumma.
Suurimad võimalused kütust säästa peituvas meis endis ? meie mõttelaadis ja sõidustiilis. Tihti ei anna me endile aru, kui põhjendatud ja vajalikud on sooritatud kiirendused ja möödasõidud ning kui optimaalsed on käiguvahetused. Kindlasti tuleks vältida suuri koormusi väikestel pööretel ja väikesi koormusi suurtel pööretel. Selliste olukordade vältimiseks käigukast ju ongi.
Mida kitsam on mootori momendigraafik (väikese kubatuuriga mootorid), seda hoolikam peab olema käiguvahetustel. Tähtis on hoida pöördeid momendikõvera maksimumi läheduses. Seda just linnaliikluses, kus kiirendusi ja pidurdamisi tihedalt. Seega, kui näiteks 1,6-liitrise bensiinimootori maksimaalne pöördemoment on 136 Nm 4000 pöörde juures minutis, siis kõige vähem kulutab auto mootor energiat auto edasiliigutamiseks just 4000 pöörde juures. Samas on kasulik uurida oma auto mootori dünaamikat lähemalt, sest üldjuhul on bensiinimootorite pöördemoment suhteliselt suur juba vähemalt 3000 pöörde juures, diiselmootoritel juba isegi vähema kui 2000 pöörde juures minutis.
Mõistagi on väga tähtis tegur sõidukiirus. Kuna kütusekulu on võrdeline kiiruse ruuduga, siis näiteks Tallinnast Tartusse sõitmisel saadud 10?15minutiline ajavõit tähendab vähemalt viiendiku võrra suuremat kütusekulu. Lisaks veel muud võimalikud kulud, mis mõttetu riskiga võivad kaasneda.
Kütusesäästlik juht passib lennujaama juures ekspressbussi ja võtab selle tuulde. Sest kütusekulu oluliseks suurendajaks on just tuuletakistus ja kõikvõimalikud lisad, mis takistavad õhuvoolu vaba liikumist. Näiteks suusaboksid ja jalgrattad autokatusel suurendavad kütusekulu kuni viiendiku võrra. Kui sellist lisavarustust just iga päev ei kasuta, siis on otstarbekas eemaldada ka katuseraamid. Kindlasti ei vähenda kütusekulu ka spoilerid, tuuletammid, astmelauad, poritiiva laiendid ja laiad rehvid. Eeldatavasti on sellise lisavarustuse ihkajale kütusesääst teisejärguline.
Muidugi ei tohi tähelepanuta jätta auto tehnilist seisukorda tervikuna, sest mida kergemini auto veereb, seda vähem kulutab mootor selle edasiviimiseks energiat. Seetõttu on väga suur roll täita auto veermikul. Rataste seaded, rattalaagrite, veovõllide ja pidurisupordite seisukord ? kõigil neil on oma osa kütuse kokkuhoiul. Kui ikka ratas vabalt ei pöörle ja soojeneb ülemäära, tõuseb ka kütusekulu. Näiteks võidusõiduautol vahetati esirataste rull-laagrid kuullaagrite vastu.
Väiksema veeretakistuse saavutamise nimel tegelevad aktiivse tootearenguga ka rehvitootjad. Pea kõikidel tuntumatel rehvitootjatel on mudelid, mille üheks oluliseks omaduseks on võimalikult väike veeretakistus ja müratu veeremine. Need on T-kiirusindeksiga rehvid, mis kindlasti ei sobi tempokat sõidustiili harrastavale juhile. Kuid õige rehvivalikuga on võimalik saavutada kuni 5%-line kütusesääst.
Ka mootori- ja transmissiooniõlide valikule tasuks tähelepanu pöörata. Kui eesmärgiks on kütuse kokkuhoid, tasub eelistada täielikult sünteetilisi õlisid, mis tagavad kogu mootori õlitamise nii külmkäivitamise korral kui ka suurtel koormustel töötades. Professionaalsete määrdeainete valikuga, mis tagavad hõõrdumise vähenemise, on võimalik samuti hoida kokku kuni 5% kütust ning selle raha eest, mis summutist asjatult välja lendab, saaksime poest osta palju ilusaid värvilisi asju.
Autor: Margus Murakas