Korrektse töölepingu abil saab end kaitsta ebameeldivuste eest

Töölepingute sõlmimisel võtmeisikutega võib paljudes firmades tulla ette erinevusi tavapärastest töölepingutest. Näiteks IT-firmades tuleb loodavate programmide ja andmebaaside valmimisel tähelepanu pöörata ka autoriõiguse seadusele.

Seega on IT-firmadel võimalus reguleerida suhteid arvutiprogrammide ja andmebaaside loojatega nii töölepingu seadusest kui ka autorilepingust lähtuvalt.

Töölepingu olulisemate aspektidena käsitlen lepingu konfidentsiaalsuskohustust ning konkurentsipiirangut. Hetkel on kõrvale jäetud seadusjärgsed kohustuslikud töölepingu tingimused.

Selle aasta 6. juunil läks sotsiaalministeeriumi valmistatud töölepingu seaduse eelnõu menetlemiseks riigikogusse. Eelnõus on hulgaliselt erinevusi võrreldes senise tööseadustikuga.

Tööandjale on oluline töötajapoolse võimaliku konkurentsi vältimine ning tema konfidentsiaalsuskohustus, et tagada tööandja äri- ja tootmissaladuste hoidmine. Konkurentsi ning konfidentsiaalse informatsiooni kasutamist käsitlevad sätted on soovitav sätestada nii töösisekorraeeskirjadega kui ka töölepinguga.

Kehtivas töölepingu seaduses pole konkurentsipiirangut ning konfidentsiaalse info hoidmise kohustust piisavalt reguleeritud, kuna puudub nii konkurentsipiirangu ajaline kestus kui ka kompensatsiooni võimalik suurus. Seaduse sõnastus võimaldab kehtestada kohustuse kõigi ettevõtte töötajate suhtes, mis ei ole aga ilmselt otstarbekas ning annab aluse vaidluste tekkeks.

Eelnõus on konkurentsipiirangu regulatsioon detailsem: konkurentsikeeldu on käsitletud töölepingu kehtivuse ajal ning pärast töölepingu lõppemist.

Hüvitise maksmist käsitletakse pärast töölepingu lõppemist kohaldatava konkurentsikeelu korral ja sellest loobumise korral. Eelnõu reguleerib ka töötaja vastutust konkurentsikeelu rikkumisel.

Eelnõu kohaselt võib konkurentsipiirangut kohaldada töötajatele, kellel on otsene juurdepääs tööandja äri- ja tootmissaladust sisaldavale informatsioonile või tööandja lepingupartnereid või kliente puudutavatele andmebaasidele. Seda juhul, kui info kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Tööandja on kohustatud töötajale töölepingu sõlmimisel teatama, kas töötajal on juurdepääs eeltoodud informatsioonile või mitte.

Kui töötajal avaneb töötamise käigus juurdepääs tööandja äri- ja tootmissaladust sisaldavale informatsioonile, peab ta lõpetama tegevuse tööandja konkurendi juures ning tööandja võib sõlmida temaga töölepingu lõppemise järgse konkurentsipiirangu kokkuleppe.

Kui võrrelda kehtivat töölepingu seadust eelnõuga, siis viimases on selgelt väljendatud tööandjapoolne hüvise maksmise kohustus konkurentsipiirangust kinnipidamise eest.

Pärast töölepingu lõppemist piirab konkurentsipiirang oluliselt töötaja võimalusi tegutseda edasi oma eeldatavalt tulusal ametialal. Seega tuleb tagada, et töötaja majanduslik olukord konkurentsipiirangust kinnipidamise korral ei muutuks halvemaks.

Esimeseks tagatiseks on konkurentsipiirangu ajalise kestuse piiramine, mis on maksimaalselt üks aasta. Teiseks tagatiseks on hüvitis, mida tööandja peab iga konkurentsipiirangu kehtivuse kuu eest maksma vähemalt keskmise kuupalga ulatuses.

Uue eelnõu kohaselt pole võimalik konkurentsipiirangut laiendada kõigile ettevõtte töötajatele. Kuigi see klausel kaitseb töötajate huvisid, ei välista see siiski vaidlusi, sest tegemist on määratlusega, mis jätab osapooltele interpreteerimisvõimaluse.

Ilmselt on samal seisukohal ka eelnõu autorid, sest eelnõusse on sisse kirjutatud säte, mille järgi kohus või töövaidluskomisjon võib töötaja nõudel ebamõistliku konkurentsipiirangu osaliselt või täielikult tühistada, arvestades kõiki asjaolusid, muuhulgas ka makstava hüvitise suurust.

Konkurentsipiirangu ja konfidentsiaalsusnõude tagamiseks näeb eelnõu ette võimaluse sätestada töölepingus töötaja poolt leppetrahvi maksmise kohustuse, kui töötaja nimetatud piiranguid teadlikult rikub.

Lisaks töölepingule on konkurentsipiirangu ning konfidentsiaalse informatsiooniga seonduvad reeglid võimalik sätestada ka ettevõtte töösisekorraeeskirjades. See on eelkõige vajalik hoidmaks ära asjatuid vaidlusi konkurentsikeelu otstarbekuse üle.

Vaidlused võivad tekkida lähtudes töötaja õigusest nõuda töölepingu lõppemise järgse konkurentsikeelu tühistamist, kuna see ei tulene tema arvates tööandja äri- ja tootmishuvidest.

Sisekorra koostamisel tuleb lähtuda tööseadustikus sätestatud kohustuslikest töösisekorratingimustest. Nimetatud eeskirju peaks töötajatele tutvustama allkirja vastu. Vastasel korral ei saa tööandja vaidluses töötajaga tugineda asjaolule, et kohustus tulenes töösisekorraeeskirjadest.

Rahvusvahelistes kontsernides on töösisekorraeeskirjadel oma kindel koht. Sisekorda on lülitatud näiteks järgmised punktid:

töötamine klientide ja tarnijatega;töötaja suhtlemine ametiasutustega;konkurentsireeglite järgimine;kontserni toimimise põhimõtted, sealhulgas võrdsete võimaluste põhimõtted ja tervisekaitse;töötajate personaalne eetilisus töösuhetes.

Eesti ettevõtetes pole sedavõrd põhjalikud sisekorraeeskirjad veel laialt levinud.

Autor: Piret Lappert