Riigilõivud kahtluse all

Nädala alguses tehtud pöördumises viitas Maksumaksjate Liit maksukoormuse varjatud kasvule, kus ühelt poolt deklareerib valitsus avalikkusele soovi maksukoormust mitte tõsta, kuid teiselt poolt võetakse vastu otsuseid maksukoormuse varjatud tõstmiseks täiendavate rahaliste kohustuste kaudu. Liidu teatel on muu hulgas näiteks mitmesugustelt toimingutelt võetavad riigilõivud tihti arusaamatult suured ja ületavad tavaliselt kulutusi.

Vastuseks Maksumaksjate Liidu pöördumisele avaldas rahandusministeerium kommentaari, kus kinnitas maksukoormuse pidevat langust. Samas ministeerium maksukoormuse hulka riigilõivusid ei arvesta, kuid viitab asjaolule, et valitsussektori kogutulude ? sisaldavad ka lõivusid ? suhe SKTsse on pidevalt langenud. Seda ka eelmisel aastal, mil tõsteti riigilõive.

Järgnes teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni ettepanek rahandusministeeriumile vähendada mõnede autoregistrikeskuses (ARK) tehtavate toimingute riigilõivumäärasid kaks korda. ARK on kõige rohkem riigilõivu koguv ametkond, tänavuseks planeeritud 145 miljonit krooni moodustab viiendiku riigieelarvesse kokku laekuvatest lõivusummadest.

?Kui kulupõhisust arvestada, siis on seda õhku vahel veel kõvasti,? ütles teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Aap Tänav riigilõivumäärade alandamisettepanekut kommenteerides. Ta viitas viimasel ajal palju diskuteeritud mopeedijuhiloa teemale ? praeguse hinnakirja järgi üle 1000 krooni kokku maksva minevate toimingute hind on uue ettepaneku kohaselt kokku 80 krooni.

?See on kuludele ligilähedane number,? ütles Tänav. Samuti märkis ta, et juhilubade riigilõivuettepanekud on samal tasemel, kui need olid enne viimatist tõstmist.

Tänava sõnul on ministeerium seisukohal, et riigilõivud ei peagi täitma eelarvet. ?Rahandusministeerium kehtestab eelarve täitmiseks oma lõivu, korrutades lõivusummad kahega,? lisas ta.

Rahandusministeeriumi valitsussektori talituse analüütiku Taavi Tootsi sõnul sisaldab riigilõiv teenuse pakkumise kulusid ning lõivumäärad lepib ministeerium kokku ametkondadega, kes teevad omapoolsed ettepanekud.

Analüütik lisas siiski, et samas pole üheski seaduses öeldud, et riigilõiv ei tohiks olla suurem tehtud kulutustest.

Tänavuseks planeeritud 734 miljoni kroonist lõivusummat korrigeeris rahandusministeerium 4,8 protsendi võrra allapoole ja loodab aasta lõpuks 698 miljoni krooni laekumist. Alalaekumise põhjustab plaanitust ligi 20 miljoni krooni võrra väiksem tulu, mis saadakse riiklike tegevuslubade väljastamisest. Samuti laekub 10 miljonit krooni vähem kohtuasjadega seotud toimingutest.