Arvestatakse mõlema abikaasa majandushuve

Kas seadus kaitseb abikaasade ühiseid varalisi õigusi, kui üks abikaasadest on sattunud majanduslikku kitsikusse ja ei suuda täita oma varalisi kohustusi?

Kehtivas Perekonnaseaduses ettenähtud ühisvarasüsteem lahendab olukorra pealtnäha lihtsalt: ühisvara tuleb arestida ning seejärel jagada. Kuni vara on arestitud, ei või aga kumbki abikaasa toimida vara omanikuna, näiteks vara müüa.

Kohus kuulutas välja ettevõtjast abikaasa pankroti. Teine abikaasa palus välistada pankrotivarast tema enne abielu soetatud vara ning temale kuuluv osa ühisvarast. Kohus taotlusi ei rahuldanud ja kogu kummalegi abikaasale kuulunud vara jäi aresti alla.

Esiteks on reeglina raske lahus- ja ühisvara eristada. Kehtib küll üleüldine põhimõte, et enne abielu omandatu on lahusvara ning abielu kestel omandatu ühisvara, kuid vara omandamise aega tuleb kõigepealt siiski tõestada ? paljalt väidetest siin ei piisa. Samuti on kohtul ühisvara jagamisel üsna vabad käed. Kohus võib asjaolusid hinnates kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest, lugeda enne abielu omandatud vara ühisvaraks või abielu kestel omandatud vara hoopis ühe abikaasa lahusvaraks.

Niisiis on juba lahusvara kindlakstegemine vaieldav küsimus: lahus- ning ühisvara piirid võivad kohtuvaidluse käigus oluliselt muutuda.

Teiseks ei saa pankrotivarast välistada abikaasa osa ühisvaras. Pankrotivara välistamisel tagastatakse võlgniku valdusest teiste isikute vara, kuid ühisvara kuulub teatavasti nii võlgnikule kui ka tema abikaasale. Alles jagamise tulemusena saab abikaasa oma varalisi õigusi täies ulatuses teostada ning nõuda ka temale kuuluva osa väljaandmist.

Niisiis ei ole majandusraskustes ettevõtja abikaasal ühisvarasüsteemi puhul muud võimalust, kui oodata ära kohtu lõpplahend. Kuid läbi mitme kohtuastme ulatuvad varavaidlused võivad kesta aastaid.

Vara pikaajaline arestimine ei pruugi aga seonduda mitte ainult ettevõtja majandusraskustega. Ühisvara arestimine on tavaline hagi tagamise vahend sel juhul, kui abikaasad pöörduvad ühisvara jagamiseks kohtusse.

Abikaasade ühisvara jagamise hagi esitati kohtule 1994. aastal. Kohus arestis ühisvara. Seitse aastat hiljem on vaidlus ikka veel lahendamata, vara on jätkuvalt aresti all. Üks abikaasadest on esitanud kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule, milles ühe punktina viidatakse Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni rikkumisele: kaebajale ei ole tema arvates tagatud tema omandi vaba kasutamise ning tarbimise õigus.

Eraomandi puutumatuse ning vaba kasutamise õigused on ette nähtud ka Eesti enda seadustega, sealhulgas põhiseadusega.

Abikaasade ühisvaraõigus on erijuhtum, mis loob abikaasadele nende ühiselt omandatud vara suhtes ühised õigused. Ehkki ühisvara eesmärgina nähakse tavaliselt mõlema abikaasa varaliste huvide tasakaalustamist, näitab eeltoodu ilmekalt, et vaidluste korral ei kaitse varaühisus tõhusalt ei ühe ega teise poole huve.

Eriti raskesse seisu kipub seejuures sattuma just majanduslikult vähem kindlustatud abikaasa, kes oma igapäevaelus on sõltunud abielulise ühisvara kasutamise võimalusest.

Justiitsministeeriumis valminud perekonnaseaduse eelnõu annab abikaasadele senisest suurema varalise sõltumatuse ja kaitseb abikaasat ka teise poole majanduslike raskuste eest.

Eelnõu kohaselt ei muutu abikaasade vara seadusest tulenevalt ühiseks, vaid kumbki abikaasa jääb edasi oma vara omanikuks.

See kehtib ka abielu kestel omandatava vara kohta. Niisiis ei saa ka ühe abikaasa võlausaldaja pöörata sissenõuet mittevõlgnikust abikaasa varale, sest viimane on oma vara ainuomanik. Ja kuna puudub vajadus viia läbi ühisvara jagamist, ei tule kõne alla ka mõlema abikaasa kogu vara aresti all hoidmine.

Abielu kestel on abikaasad aga seadusega kohustatud hoolitsema teineteise ülalpidamise eest ning käituma oma vara käsutades perekonna huvisid arvestaval viisil. Näiteks kui ühine eluase või pere tarbeks kasutatav sõiduk on ühe poole ainuomandis, on seadusega tagatud ka teise poole õigus selle kasutamiseks.

Nii suudab eelnõus sätestatav seadusjärgne abieluvarasuhe saavutada kõik abielu sotsiaalsele olemusele omased eesmärgid ilma liigsete piiranguteta.

Autor: Kai Kullerkupp