Aiapidaja valmistub talveajaks

Riina Kallas 05. oktoober 2001, 00:00

Eesti ilmastikutingimused lubavad muru jätta talveks katteta. Kõige paremini elab muru talve üle siis, kui teda on suvel korralikult ja järjekindlalt niidetud, kuni ilm seda lubab, kas või novembrini. ?See võib inimestele olla harjumatu, aga on aastaid, mil tuleb seda ette,? kinnitab Haljastuseksperdi juhatuse esimees Leho Rips.

Ripsi sõnul ei tohi viimasel niitmisel pügada muru väga madalaks, vaid jätta alles kolmandik kuni pool kõrrepikkusest, s.o 5?10 sentimeetrit. Ka ei tohi kõrred jääda liiga pikaks. ?Kindlasti tuleb muru puhastada prahist, mahalangenud puuokstest ja -lehtedest ning hukkunud muruosadest,? soovitab Rips. Muru tugevdamiseks vajalik sügisene väetamine oleks tulnud teha juba augusti lõpus või septembri algul, kasutades toitaineid ja fosforit sisaldavaid väetisi. Talvel tuleb jälgida, et lumi jaotuks murupinnal ühetasaselt ning ei tekiks lumekuhilaid ? see mõjuks lumesulamisjärgsele murukasvule.

Et viljapuid ja marjapõõsaid lõigatakse rohkem kevadel, veebruaris-märtsis, siis võib talveks ettevalmistamisel nad üle vaadata, murdunud oksi lõigata ning kevadise aiatöö vähendamiseks ka võra pügada.

Talveperioodil himustavad viljapuude koort aplad jänesed, kelle eest kaitseks on levinum ja käepärasem võimalus tüvede lupjamine. Kauplused müüvad ka spetsiaalseid tüvekaitseid, mida puudele talvehakul, esimeste lumede aegu ümber seada.

Püsililledest tuleks kuuseokstega talveks kinni katta kiviktaimla ja teised padjandtaimed, mis ei kannata intensiivset varakevadist päikest. Õitsevatel püsililledel vajavad lõikamist õisikud ning tihti lõigatakse ka nende varsi. ?Siin võib-olla alati ei tasu olla hea ja hoolas aednik, kes kõik kuivanud pealsed kohe varakult ära lõikab. Kui taimede pealsed on olnud terved, ei ole haigusi ning võib-olla on aed alles rajatud ja suhteliselt lage, siis võiks pealsed jätta lumekogumise kohtadeks ning neil ei hakka talvel külm,? soovitab aianduskeskuse Ceres peaaednik Maris Paalvelt. Kindlasti tuleb tagasi lõigata need püsikud, mille vahel tärkavad kevadel sibullilled.

Osa vihma ja lörtsi kartvaid sibullillede liike, näiteks rohtlaliila, tuleb varakult katta kividele asetatud eterniitkatusega. Praegu on veel õige aeg sibullillede ümberistutamiseks või uute sügisel istutatavate sibulate mahapanekuks. Suvised lilled tuleb maast kindlasti üles võtta. Veel saab istutada ka konteineris kasvanud püsikuid, mille mullapall peab konteinerist eemaldamisel jääma terveks.

Roosipõõsaste puhul tuleks jälgida, et nende pookimiskoht oleks kaetud. Roosilehed ning põõsa alla pudenenud lehed tuleb ära korjata, sest neis tekivad seenhaiguste kolded. Roose ei maksa lõigata. ?Vastu talve lõigatud roos on tõbedele vastuvõtlikum,? räägib Purde Haljastuse maastikukujundaja Kadi Leinberg.

Parim kate roosipõõsastele on liivakuhik, millest väljajäävad roosioksad painutatakse raskuse all pinnale. Raskuseks võivad olla liivale asetatud kuuse- või kadakaoksad. ?Mitte mingil juhul ei tohiks kasutada turvast ja kilet, mis ei lase õhku läbi,? hoiatab Leinberg. Lisaks roosidele vajavad püsikutest okstega katmist ka elulõngad ja aiakrüsanteemid.

?Meie oludes ei ole kattena soovitatav kasutada ka katteloori,? annab Leinberg nõu. Õrnadel okaspuudel tuleks seetõttu hilistalve erksa päikese eest peale tõmmata harilik kotiriie.

Alla meetri sügavune aiabassein tuleb talveks veest ja prahist tühjendada. Kui bassein on sügavam, võib Leinbergi sõnul jätta selle tühjendamata, sest vesi nii sügaval talvel ei jäätu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:11
    Otsi:

    Ava täpsem otsing