President Arnold Rüütel rõhutas euro-jaatust

Ametialasest kretinismist ajendatuna lugesin kokku, mitu korda nimetas Arnold Rüütel oma esimeses presidendikõnes rahvusvaheliste organisatsioonide ja riikide nimesid. Euroopa Liitu nimetas ta koguni viis korda. Võrdluseks ? NATOt, USAd, Venemaad, Balti riike, Soomet, Rootsit ja Saksamaad mainis uus president igaühte vaid ühe korra.

Vaevalt on selline suhe juhuslik. Kui näiteks Venemaa president Vladimir Putin ei nimetanud ühes varasemas välispoliitilises kõnes kordagi USAd, tõlgendati seda kogu maailmas üheselt kui märki Vene-Ameerika suhete jahenemisest.

Ka Rüütli kõnes oli olulisi mõisteid, mille mainimist ta esimeses ja eriti tähendusrikkas kõnes vältis. ?Valitsust? mainis ta kaks korda, ?opositsiooni? mitte kordagi, samuti ei nimetanud ta ühtki erakonda nimepidi. Eks ikka sellest, et tõsta end päevapoliitikast kõrgemale ning distantseeruda opositsiooniliidri rollist.

Rüütel ja tema meeskond võivad küll esialgu olla välispoliitiliselt noored ja rohelised. Aga nad teadsid täpselt, et ametisse astumise tseremoonia ajaks koguneb riigikogu rõdu tuubil täis välisriikide suursaadikuid. Ka neid, kes muidu töötavad Helsingis, Stockholmis või Moskvas. Ja et see seltskond kaalub kõnet kuulates lausa apteekrikaaluga, millised on välispoliitilised rõhuasetused, millest ja kui palju uus president räägib. Soliidne diplomaatiline seltskond riigikogu rõdul sai esmaspäeval Rüütlilt selge vastuse ja raporteeris oma välisministeeriumi: uus president rõhutas oma euromeelsust. Just nimelt rõhutas, sest vastne president rääkis sellst palju, seostas Euroopa Liitu heade ja oluliste väärtustega ? tugevad omavalitsused, haldussuutlikkus ja demokraatia.

Tähelepanuväärne oli seegi, et Arnold Rüütel rääkis Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga nagu enesestmõistetavast asjast, kasutades väljendeid ?meie eesseisev ühinemine Euroopa Liiduga manitseb meid??, Eesti asend ja maine Euroopa Liidus ja kogu maailmas sõltub sellest??

On ka arusaadav, miks uus president just Euroopa Liidule nii palju tähelepanu pööras. Valimiskampaania alguses esines Rüütelgi puhuti euroskeptikuna ning tema kampaania-aegsete nõustajate seas oli mitu Eesti eurovastaste liidrit. Seepärast pidi uus president nüüd välispartneritele seda selgemalt kinnitama, et riigipeana jätkab ta välispoliitikas täpselt sealt, kus Lennart Meri lõpetas.

Milline oli aga Rüütli euroteemaline sõnum neile eesti kodanikele, kelle käsi praegu kõige paremini ei käi ning kelle probleemide lahendamiseks lubas ta kõige rohkem tähelepanu pöörata?

Neile ütles uus president: ?Tõenäoliselt veel minu presidendiks ametisoleku ajal saab Eestist Euroopa Liidu liige. Kuid see sõltub ikkagi rahva enda otsusest. Suur sisuline töö seisab selles osas ees ka Eesti valitsusel ja ametkondadel. Presidendina kavatsen anda omapoolse panuse selle protsessi tõhustamiseks.?