Elektri hind ? millised on Eesti Energia valikud?

Elektri hinnast on igaühel kaks arvamust: üks on tarbija arvamus ja teine on kodaniku arvamus. Arvamus sõltub ju meie suhtumisest, mis vahetevahel põhineb kodanikutundel ning enamasti tarbijatundel.

Tarbijana näeme elektri hinda peamiselt sõltuvalt sellest, kui suure augu see meie rahakotti lööb. Kodaniku arvamus elektri hinnast tugineb vastustel järgmistele küsimustele: Milliste ühiskonnas oluliste eesmärkide täitmine mõjutab elektri hinda?, Mille tõttu tekivad elektri hinna muutmise negatiivsed mõjud?, Kas neid mõjusid on võimalik edasi lükata?, Millised mõjud tekivad kehtivatest seadustest?, Kas kehtivaid seadusi tuleks muuta?.

Elektri hinna teemal diskuteeritakse peamiselt kuue asjaolu üle:

elektri hind tõuseb, et rahastada investeeringuid;kliendile osutatav teenus jagatakse energia müümiseks ja võrguteenuse tagamiseks;otstarbekaim viis võrguteenuse eest tasumiseks on regulaarne kuutasu;erinevate võrguettevõtjate teenuste hinnad on erinevad;kodu- ja äriklientidele müüakse elektrit ühesuguse hinnaga;riik toetab vaid vähekindlustatud tarbijaid, kes tõesti abi vajavad.

Täpsemal vaatlemisel osutuvad need asjaolud kahe 1998. aastal tehtud põhimõttelise otsuse tagajärjeks. Need on uue energiaseaduse vastuvõtmine ja ettevõtjate kaasamine riigiettevõtete nõukogudesse eesmärgiga tõsta riigiettevõtete efektiivsust ja viia juhtimine vastavusse tänapäevasele äriloogikaga. Olen veendunud, et need mõlemad otsused on põhimõtteliselt õiged.

Järgnevalt natuke pikemalt kõige olulisemast ülatoodud kuuest teemast - investeeringute vajalikkusest. Suuri investeeringuid vajab lähiajal põlevkivienergeetika ja sel teemal on päris palju arutletud. Paremat reaalselt toimivat alternatiivi Narva Elektrijaamade renoveerimisel pole seni keegi välja pakkunud. Vähem on räägitud vajadusest investeerida elektrivõrkudesse.

Täna on üle 70 Eesti Energia jaotusvõrkudest vanuses 20-40 aastat. Selle keerulise olukorra on tinginud liiga väikesed investeeringud eelmisel kümnendil. Järgmise 10 aasta jooksul peab Eesti Energia investeerima võrkudesse vähemalt miljard krooni aastas, siis on loota, et Eesti elektrivõrgu olukord ei lähe hullemaks. Üks levinud väiteid on: hoidke kokku ja investeerige seisemise efektiivsuse arvelt. Seda me olemegi teinud ? näiteks üks kõige olulisemaid elektrivõrgu efektiivsuse näitajaid, elektrivõrgu kaod on viimase 3 aastaga vähenenud 20,5lt 16,3le. See tähendab igaaastast kokkuhoidu ca 130 miljonit krooni.

Teine investeeringuteks vajaliku raha hankimise allikas: võtke laenu! Seda on Eesti Energia viimastel aastatel rahvusvahelistelt rahaturgudelt soodsalt laenates teinud. Kahjuks neist kahest finantseerimisallikast investeeringuteks ei piisa ? tõusma peab ka elektri hind.

Eestis on elekter erakliendile suhteliselt odav, isegi pärast järgmise aasta 1. aprilli. See on küll väga ebapopulaarne väide, kuid see on fakt. Nt Leedus maksavad väiksema tarbimisega erakliendid juba tükk aega elektri eest 1 kroon 15 senti, Lätis 1,09, Ungaris 1,39 ja Tsehhis 1,79.

Meie tellitud makroanalüüsi kohaselt elektrihinna tõus Eesti ettevõtete konkurentsivõimele pikemaajalist negatiivset mõju ei oma. Ettevõtetest puudutab hinnatõus oluliselt keskmisi ärikliente, suurtele ja väikestele äriettevõtetele jääb elektrihind peaaegu samaks, mõnel juhul isegi langeb. Ka makromajanduslikult ei oma elektri hinna tõus Eesti plaanitava 4-5 majanduskasvu juures majanduskasvule sisuliselt mingit efekti, kuna negatiivsed ja positiivsed tegurid tasakaalustavad teineteist.

Energeetikas võib väita, et investeeringuteks vajalik hinnatõus on kui pissihäda, mida võib küll natuke edasi lükata, kuid igal järgmisel aastal on tunne hullem. Suured investeeringud on Eesti energiasüsteemi pikaajaliseks stabiilseks arenguks hädavajalikud ja paremaid alternatiive sellele pole. Mida varem need investeeringud tehakse, seda parem. Meile kõigile.