Euroliit jätab kasumi maksustamata

Kristina Traks 31. oktoober 2001, 00:00

Rahandusminister Siim Kallas lubas eile Tallinnas Olümpia hotellis Ettevõtja Eurofoorumil esinedes, et praegu pole mingit põhjust tulumaksusüsteemi muuta ning pole karta, et ELi astudes peaks Eesti uuesti ettevõtte tulumaksu kehtestama.

?ELi seadusandlus ütleb, et otsene maksustamine on liikmesriikide endi otsustada,? ütles Kallas. ?Meie tulumaksumäär teeb peavalu soomlastele, ka eelmine Itaalia valitsus esines europarlamendis sõjakalt meie tulumaksumäära suhtes.? Kallase sõnul on mõned ELi liikmesriigid siiski mures, mis saab siis, kui liituvad uued, madalate maksumääradega liikmesriigid.

Kallas märkis ka, et ettevõtete konkurentsivõime tõstmise lahenduseks pole teiste riikide kogemuste ühene kopeerimine. ?Tihti öeldakse, et soomlased või ameeriklased teevad nii, miks meie nii ei tee,? rääkis Kallas. ?Kuid nii toimides ei leia me seda oma ideed, kuidas edu saavutada.? Kallase sõnul pole korra kasutatud idee enam rakendatav hiljem.

Hansapanga juht Indrek Neivelt ütles foorumil, hinnates Eesti majanduse konkurentsivõimet Euroopa Liidus, et Eesti väikestele ettevõtetele piisab täiesti Skandinaavia regiooni turgudest. ?Kui keegi räägib, et Eestis on turg väike, siis tuleb teine turg võtta,? ütles Neivelt. ?Raha ja rahvast on palju, meie väikestele ettevõtetele piisaks ka Skandinaavia turust.?

Täna elab ELi liikmesmaades 380 mln inimest, ELi maade SKT kokku on 8500 mld eurot ehk 1500 korda suurem kui Eesti SKT.

Neivelt märkis ka, et aina suuremaks takistuses Eesti arengus muutub nõrk immigratsiooni seadusandlus. ?Olen ise selle probleemiga kokku puutunud, väga raske on võtta tööle võõrtööjõudu,? rääkis Neivelt. ?Kõigile teada on oskustööjõu puudus, inseneride puudus.?

Eesti majanduse tugevate külgedena nimetas Neivelt ettevõtjate valmisolekut muutusteks ning ettevõtjale sobivat rahandussüsteemi.

Euroopa Komisjoni tippspetsialist Kristian Hedberg pidas oluliseks, et riik sekkuks võimalikult vähe ettevõtlusesse. Hedbergi sõnul saadab riigi sekkumine segadusse ajavaid signaale kõigile turuosalistele.

?Ettevõtte tasandil on riigi sekkumine mõistetav, konkurentsivõistluses aga tekitab vastuseisu nende ettevõtete poolt, kes riigi abist osa ei saa,? ütles Hedberg. ?Kui riik sekkub pidevalt, siis lõpuks kaovad tavapärased majanduse mõjutusvahendid.?

Hedbergi sõnul on väide, et riiklik sekkumine ei saada turule häirivaid signaale turule, täiesti skandaalne.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:01
Otsi:

Ava täpsem otsing