Elcoteqi edu alus: õige ajastamine

Elcoteqi ajalugu algab 1984. aastal, kui loodi Lohja Microelectronics, et toetada Lohja Corp.?i tegevust. Kuna ettevõtte ei suutnud ise allüksusele piisavalt tellimusi anda, hakati otsima kliente väljastpoolt ettevõtet. Esimesteks klientideks said Nokia Mobira ja Ericsson, kes olid välja arendanud esimesed NMT mobiiltelefonid, kuid kellel puudusid kogemused ja oskused komponentide kokkupanemiseks.

1990. aastal eraldas Lohja Corp. ühinemise eel Wärtsilaga kõik allüksused eraldi ettevõteteks. Ettevõtete liitumise tulemusena tekkis Metra, mille strateegias Elcoteqil (vahepeal oli Lohja Microelectonicsist saanud Elcoteq) kohta polnud ja ettevõte müüdi 1991. aastal juhtidele. Ettevõtte juhid Antti Piippo, Henry Sjöman ja Jorma Vanhanen said ettevõtte ainuomanikeks (alguses jäi väike osalus ka Metrale). Uued omanikud täiendasid üksteist teadmiste ja oskustega: Piippo oli tuntud strateeg, Sjöman tundis kliente ja Vanhanenil olid head teadmised tehnoloogiast. Eeldused ettevõtte kiireks arenguks olid loodud.

Ettevõtte edule pani aluse ka see, et oldi esimesed maailmas, kes said tellimuse mobiiltelefonide kokkupanemiseks algusest lõpuni. 1997. aastal pandi Tallinna tehases algusest lõpuni kokku Ericssoni 628 mudel, mis kinnitas ettevõtte teadmisi ja oskuseid edukaks tegutsemiseks.

Elcoteqi suurimateks klientideks on ABB, Ericsson, Kone, Nokia ja Philips. Mobiiltelefonitootjate Ericssoni ja Nokia tellimused moodustasid kahe peale kokku ligi 84 protsenti kogu kolmanda kvartali müügikäibest. Lõpptooted (peamiselt mobiiltelefonid ja nende moodulid) moodustasid 75 protsenti kolmanda kvartali käibest, kommunikatsioonivõrkude seadmed 11 protsenti ja tööstuselektroonika 14 protsenti.

Kuigi käive ja kasum on võrreldes 2000. aastaga vähenenud (2001. aasta 9 kuuga vähenes käive võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 12 protsendi ja kasum 150 protsendi võrra), jätkab Elcoteq laienemist. Novembris otsustati alustada uue tehase rajamist Pekingisse. Uues tehases peaks tootmine algama 2003. aasta esimeses kvartalis.

Üle maailma asetsevates vabrikutes on tootmispinda kokku 157 900 ruutmeetrit ja töötajaid oli 2001. aasta augustis 9170, kellest 2364 töötasid Tallinna tehases.

Elcoteqi aktsia noteeriti Helsingi börsil 1997. aasta novembris. Ettevõttel on kaht tüüpi, A- ja K-seeria, aktsiaid. Peamine erinevus A- ja K-seeria vahel on häälte arv aktsionäride üldkoosolekul: iga A-seeria aktsia annab ühe hääle, K-seeria aktsia 10 häält. Dividendide seisukohalt vahet ei ole. Kuna kõik K-seeria aktsiad kuuluvad kolmele asutajale (Piippole, Sjömanile ja Vanhanenile), siis kuulub neile üle 87 protsendi häältest, omades vaid 46 protsenti aktsiakapitalist.