Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas sisekujundaja on sisearhitekt?

Anne Oja 28. november 2001, 00:00

Kuna sisekujundus on üks väheseid loomingulisi töid, mille eest ka enam-vähem normaalselt raha makstakse, tegelevad sellega nii asjaarmastajad kui ka tekstiili-, moe- ja maalikunstnikud, disaineritest ja arhitektidest rääkimata.

?Mitte disain, vaid kujundus on märksõna,? ütleb disainer Raido Laasi, kes disaini ja messibokside kujundamise kõrval õpetab kujunduskunsti tudengeid Eesti Kunstiakadeemia Avatud Ülikoolis.

Lihtne reegel ütleb, et kus on vaja maha lõhkuda seina või teha juurdeehitust, lõpeb sisekujundus ning algab sisearhitektuur. Sisearhitektuursete lahenduste kooskõlastamise juures mängib olulist osa nn allkirjaõigus, projekteerimistöödeks vajaliku litsentsi olemasolu. Mida tehnilisemat tööd suudab kujundaja-projekteerija teha, seda rohkem ta maksab.

Lähedased erialad, nagu arhitektuur, sisearhitektuur ja tootedisain, omavad palju kattuvaid valdkondi, mistõttu spetsialistide ettevalmistuse põhiülesehitus ja põhioskused sarnanevad. Erinevus on peamiselt rõhuasetustes ja spetsiifilistes teadmistes. Näiteks saab arhitektuuriüliõpilane parema ettevalmistuse konstruktsioonides ja joonestamises, disainerid on aga üldjuhul tugevamad joonistajad ning vormi loojad.

Loominguliste tegijatega rinda pistvaid tehniliste erialade esindajaid valmistavad ette Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuurse projekteerimise eriala, Eesti Põllumajandusakadeemia maastikuarhitektuuri ning Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri eriala.

Peale kunstiakadeemia saab sisekujundust õppida Euroülikoolis ning Lexis. Sisekujundajaid valmistub koolitama ka moekunstnikele Moskvinidele kuuluv Disaini Kõrgem Kool. Praegu on sisearhitektuuri akrediteeritud õppekavad vaid Eesti Kunstiakadeemial.

Hoolimata headest õppekavadest on probleem kuni kümnekordses vahes õppejõu ja tunnustatud sisearhitekti tunnitasus, mis lubab järeltulevat põlve õpetada vaid missioonitundest või aja mahavõtmiseks. Augud tunniplaanis täidavad aga inimesed, kes ühel või teisel põhjusel pole oma erialal läbi löönud või loodavad neilt tellitud tööde jaoks näpata tudengitelt värskeid ideid.

Ükski kool lõpetajale tegevuslitsentsi ei anna ega pole ka automaatselt erialaliitudesse saamise garantiiks. Kui litsentsi võib K&K Projecti sisearhitekti Kalle Pabuti sõnul saada peale erialast töötamist ning raha maksmist, siis erialaliitu igaüks ei pääse.

Nii Eesti Sisearhitektide Liitu (ESL), Eesti Arhitektide Liitu (EAL) kui ka Eesti Disainerite Liitu (EDL) saamise määrab eelkõige liikmekandidaadi varasemate tööde kunstiline tase. ESLi ja EDLi kuuluv Kalle Pabut kummutab samas väite, nagu teistele peale EKA sisearhitektuuri eriala lõpetanutele oleks ESLi uksed suletud.

Lisaks kõrgele kunstilisele tasemele nõuavad erialaliidud, välja arvatud Eesti Noorte Arhitektide Liit (ENAL), et nendesse pürgijal oleks kõrgharidus ja töökogemus vastaval erialal liidu poolt määratud arv aastad. Viimane võib olla üheks põhjuseks, miks ametiliitudes napib noori.

Samas on neil, kes alles viimastel aastatel koolipinki nühkinud või veel õpivad, pea ainus võimalus erialast tegevust leida küsida projekteerimise eest tuntud sisearhitektidest väiksemat tasu. Kes lükkab tööotsimise diplomisaamise järgsesse aega, riskib jääda hoopis töötuks ? diplom ilma töökogemuseta pole veenev argument.

Kalle Pabut leiab, et eelisseisus on need koolid, mille lõpetajad on võimelised pakkuma konkurentsi Vene turul. Valdav osa praegusi Eesti koolide lõpetajad ei suuda nõrga keeleoskuse tõttu Venemaal äri ajada.

Ma ei oska päris täpselt öelda, mis on sisearhitektile vajalik, et tuntuks saada. Ma ei ole enda arvates veel ka tuntud ja tunnustatud sisearhitekt, selleks peab palju vaeva nägema. Olen töötanud suure koormusega ja puhkepäevadeta, näinud vaeva isegi rohkem, kui mõne töö juures tegelikult vaja oli. Samas tuleb see vaevanägemine alati hiljem kasuks.

Sisearhitekt ja dekoraator on kaks ise asja: 99,5% sisearhitektidest peavad olema kooliga kokku puutunud, samas nõuab dekoreerimine eelkõige kaasasündinud oskust. Hetkel ma ei ütleks, et sisearhitektile on erialaliitudesse kuulumine vajalik. Minu meelest on liidu ülesanne olla sisearhitektile seljatagune, anda nõu, võimaldada objektikindlustusi või saada midagi odavamalt. Võin ju liitu astuda, maksta maksu ja käia pidudel, aga eelistan selle asemel käia oma vanaema juures.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing