Rõivatootjad kimpus töökeskkonnaga

?Seda summat on võimatu määratleda juba üksi seetõttu, et ei ole võimalik eristada, mida tehakse töökeskkonna normaalse arendamise nimel ja mida ELi direktiivide nõuete täitmiseks,? märkis sotsiaalministeeriumi tööosakonna juhataja Tiit Kaadu Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu eilsel seminaril.

Investeeringute suuruse määrab riskianalüüs tööohutuse kitsaskohtade hindamiseks, mis tuleb teha igas ettevõttes. Riskianalüüs ei ole iseenesest keerukas, rääkis ASi Klementi tootmisdirektor Mare-Ann Perkmann, küll aga töömahukas.

Riskianalüüsi põhjal koostatakse investeeringute plaan, arvestades seda, kui palju on perioodi jooksul võimalik kulutada. Perkmanni sõnul on töökeskkonna hindamine pidev protsess, sest töötingimused aja jooksul muutuvad.

Tööinspektsiooni 2000. aastal tehtud õmblusettevõtete sihtkontrolli tulemusena selgus, et enim häirivaks pidasid töötajad tolmu esinemist, õhupuudust, temperatuuri kõikumisi ja tuuletõmbust. Tööinspektsiooni hinnangul viitavad need tegurid puudulikule ventilatsioonile ettevõtetes. Olukord on seda keerukam, et õmblusettevõtted töötavad pahatihti ruumides, millel algselt oli hoopis teine otstarve.

?Paljud ettevõtted on pannud ette plastaknad, arvestamata, et sellega kaob ära loomulik õhuvahetus, ventilatsiooni väljaehitamiseks aga puudub raha,? rääkis tööinspektsiooni peadirektor Priit Siitan.

Valgamaal asuv 50 töötajaga õmblusettevõte AS Astra on juhataja Tiiu Voitki sõnul seni peamiselt investeerinud uutesse masinatesse ja tööruumide kaasajastamisse. Pangalaenu eest ehitati juurdeehitus. Tööinspektsioon peab vajalikuks, et Astra parandaks ka ventilatsiooni, aga nii suureks täiendavaks investeeringuks firmal raha ei ole. Voitki sõnul küsiti toetust ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest, aga taotlus ei vastanud esitatud kriteeriumitele.

Järgmisel aastal jõustub määrus, mille kohaselt seadmed peavad vastama ohutuse põhinõuetele. Priit Siitani sõnul tähendab see, et suur osa nõukogudeaegsest masinapargist tuleb maha kanda.

Kaks aastat tagasi oli enamikus kontrollitud ettevõtetes riskianalüüs ja sellest tulenev tegevuskava töökeskkonna parandamiseks tegemata ning sisekontroll läbi viimata. Kontrolli käigus veel ettevõtteid ei trahvitud, küll aga tehti ettekirjutusi, mis tuleb tähtajaks täita, vastasel juhul ootab trahv kuni 30 000 krooni.

Ettevõtjate sõnul on tööinspektorid vaatamata seaduse karmusele püüdnud teha nendega konstruktiivset koostööd ning arvestada firmade rahaliste võimalustega.

2,4 miljoni kroonise käibega õmblusfirma OÜ Piu Tekstiil tegevdirektor Andres Lutsar hindab kulutusi töökeskkonnale 5 käibest.

Siitani sõnul on rõiva- ja tekstiilitootjate teadlikkus tööohutusest paranenud. Konjunktuuriinstituudi poolt 2000. a. tehtud uuringute kohaselt lubas 37 tööandjatest järgmisel aastal teha investeeringuid töökeskkonna parandamiseks.

EMORi 2000. aasta Eesti töökeskkonnauuringust nähtub, et 1999. aastal ulatusid äriühingute kogukulud töötingimuste nõuetega vastavusse viimisel ja töötaja tervise kaitsmisel vahemikku 2,4?4,5 miljardit krooni.

Eestis jõustus Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiivi alusel välja töötatud töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999. aastal. Praeguseks on seaduse alusel välja töötatud ja rakendatud 25 seadusandlikku akti.