Harju tänava arendus võib seiskuda

?Olen kindlalt seisukohal, et Harju tänava kitsas variant tekitab väga palju probleeme nii ehitustegevuses kui liikluse korraldamisel,? rääkis abilinnapea Toivo Ninnas. Ninnas pakub välja kaks varianti: kas muinsuskaitse loobub kitsa tänava nõudest ning hooned ehitatakse praeguse tänavajoone järgi või rajatakse Harju tänavale haljasala ning küsimuse lahendamine lükatakse edasi. Tema sõnul on praegune tänava laius vajalik Harju tänavale rajatavate poodide teenindamiseks, aga ka päästesõidukite pääsuks vanalinna.

Kinnisvaraarendaja, detailplaneeringu koostaja ega muinsuskaitse tänava kitsuses probleemi ei näe, tuletõrje ja kiirabi on planeeringule heakskiidu andnud.

Detailplaneering, mille järgi Harju tänav saaks Teise maailmasõja eelse kuju, on koostatud linnavalitsuse 1995. aastal antud lähteülesande alusel.

Linnavalitsus ei saa lihtsalt ümber mõelda, nentis planeeringu teinud arhitektuuribüroo R-Konsult arhitekt Irina Raud. ?Kui linn otsustab muuta lähteülesannet, tuleb planeeringu koostajale kahjud hüvitada,? märkis Raud.

Muinsuskaitse jälgib oma nõudmistes samuti kunagise linnavalitsuse välja antud planeeringu lähteülesannet, muinsuskaitseseadust ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvale linnale kohustuslikke põhimõtteid ? autentsust ja ajaloolise linnatuumiku kaitset.

?Pretsedendi loomine peab olema objektiivselt õigustatud, selleks ei piisa seisukohtadest stiilis: mulle kitsam tänav ei meeldi,? ütles Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummal. Kitsa tänava nõudest loobumine tähendaks kogu detailplaneeringu uuesti menetlemist, lisas ta.

Linnavalitsust teeb tõrksaks asjaolu, et kitsa teejoone korral peab tänava alla rajama suure kollektori, kuhu paigutatakse kommunikatsioonitrassid. Tunnelkollektori rajamine läheb Ninnase teatel linnale maksma umbes 50 miljonit krooni.

Detailplaneeringu tellinud OÜ Gelsea, mis koondab Eesti, Norra ja Suurbritannia kinnisvaraärimehi, tänava laiusest ei hooli. Gelseat esindav ärimees Paal Aschjem on nõutu, sest üle kuue aasta on ta Harju tänava asju ajanud nii, nagu erinevad ametkonnad ette on kirjutanud, aga lahendust ei paista ikka veel.

?Tundub, nagu linnavalitsus ei hooli ka sellest, et Harju tänavale ehitatav hoonetekompleks hakkab tooma raha linna kassasse,? tõdes Aschjem. ?Märksõnu kitsas ja lai tänav kasutatakse avalikkusega manipuleerimiseks, sest üldsusel pole aimugi, et kitsamast kohast on Harju tänav ka praegu vaid 7,4 meetrit lai, ilma et keegi seda märkaks,? rääkis kinnisvaraärimees.

OÜ Gelsea omanduses on krundid Harju 34, 36, 38, 44 ja 46. Nende vahele jäävad kaks krunti Harju 40 ja 42 kuuluvad riigile ning Harju 30 eraomanikule, kes on välja pannud krundi müügikuulutuse ja ootab soodsaimat pakkumist. Kuni planeering on kinnitamata, ei saa arendajad midagi teha.

Kogu planeeritava ala suurus on 2,1 hektarit. Maaklerite hinnangul on kinnistute ruutmeetri hind vahemikus 6000?11 000 krooni. Riigile kuuluv Vilde monumendi ala kinnisvaraarendajatele huvi ei paku, seal võiks säilida puhkeala.