Keeruka saatusega kinnistu

Seda maja kutsutakse Jegorovi kinnistuks Ivan Jegorovi nime järgi, kes 1918. aastal maa ja valduse baltisakslaselt Reisenkampfilt ostis. Kuna Eesti Vabariigi alguses, aastail 1918?1919, algas vanalinnas omanike vahetus ? Eesti riigi vastu tegutsenud baltisakslased pidid siit lahkuma ?, siis läks ka perekond Riesenkampf, kelle majad sai kaupmees Jegorov küllaltki odavalt.

Ümberehitused algasid Eesti Vabariigi ajal. Rikka ja otsustava mehena ehitas Ivan Jegorov kõigepealt 1923.?1924. aastal ümber maja Raekoja platsi ja Kinga tänava nurgal arhitekt Artur Perna projekti järgi. See art deco?liku kahe ärkli, natuke romantilise ja barokiliku joonega küllaltki eklektiline elamu on vanalinna igati sobiv. Temas on tänapäevasust, kuid ka sajanditevanuseid jooni: aknaid täis topitud fassaad ja mitu pööningukorrust, kus Kinga tänava pool on kolm rida esilekerkivaid katuseaknaid, selgitab muinsuskaitsespetsialist Olev Liivik.

1929. aastal projekteeris arhitekt Eugen Habermann Jegorovile veel ühe tiiva juurdeehituseks ? praeguse Raekoja platsi ja Mündi tänava nurgale. See hilisem ehitus on mõnes mõttes isegi väljakutsuvam, sest ta katusel ei ole kolmnurkset viilu, vaid orvadega astmikportaal, mis pole vanale Tallinnale omane. ?Jegorovi omanduse kõige väärtuslikum osa jäi Pika tänava ja Mündi tänava nurgale, praeguse aadressiga Pikk 12. Kui Jegorov selle 1918. aastal ostis, oli see kinnistu ainuke päris keskaegne 14.?15. sajandi maja, sest teisi oli juba 19. sajandil ümber ehitatud,? räägib Liivik.