Keskerakond varjab rahastajaid

Keskerakond lasi investeerimispangal LHV emiteerida võlakirju 10 miljoni krooni eest, millega rahastas pea poole oma valimiskampaaniast. Võlakirjade nominaalväärtus on 100 000 krooni ja lunastamistähtaeg kolme aasta pärast.

Nii Hansapank kui ka Ühispank kinnitasid reedel, et poleks mingil juhul ostnud Keskerakonna võlakirju. Tavaliselt emiteerib ettevõte võlakirju mingisse kindlasse projekti investeerimise nimel, mis näiteks 10 aasta jooksul hakkab tagasi tootma.

?Üldjuhul me küsime emitendilt, kust tuleb see raha, millega võlg tagasi makstakse. Erakonnalt on seda piisavalt keeruline küsida ja ilmselt nad ka ei vastaks,? ütles Ühispanga võlakirjade diiler Ülar Kiisla. Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse pole siiani jõudnud andmeid Keskerakonna võlakirjaemissiooni kohta, mis viitab sellele, et LHV ise on registripidaja ning ostjad pidid olema LHV kliendid või nendega seotud. Kiisla nägi võimalust, et võlakirjade ostjad võisid eelnevalt kokku leppida ning LHV oli ainult vahendaja rollis, kes emissiooni korraldas. Tema ise sai teada toimunud emissioonist alles reedel.

Rain Tamm LHVst ütles, et nende poole pöördusid Keskerakonna inimesed ja uurisid, mida pangal pakkuda on. ?Meil siis oli selline toode,? rääkis Tamm. ?Eks inimesed ikka suhtlevad ja kes kellega kokku sai, on pärast keeruline tuvastada,? meenutas ta veel projekti algust. Tamm nentis, et tegemist oli suunatud emissiooniga ning investoriteks kohalikud ettevõtted, kuid ei soostunud nende nimesid avaldama. ?Hoiame võlakirju enda n-ö kliendikontol ja kuna tegemist on tavaliste võlakirjadega, siis võivad need ka veel omanikku vahetada.? Ka ei tahtnud ta öelda, kui suur on kupongvõlakirjade intress, sest see on kokkuleppe kohaselt konfidentsiaalne. ?See on turutingimustel,? märkis Tamm.

Näiteks Tallinna Sadama võlakirjaemissiooni puhul oli intress 3,4.

Võlakirjaemissioon toimus kolmes osas, 18. veebruaril 3 miljonit krooni, 27. veebruaril 3 miljonit krooni ja 14. märtsil 4 miljonit krooni väärtuses. Vastuolu erakonnaseadusega ta ei näinud. ?See ei ole annetus, see on laen. Me ei ole kuidagi ühtegi seadust rikkunud,? ütles Tamm.

Keskerakonna peasekretäri Küllo Arjakase sõnul pole erakonnale teada, kes võlakirju ostsid. ?Siin ei ole tegemist erakonnaseaduse rikkumisega, sest raha allikaks Keskerakonna jaoks on investeerimispank LHV, kes tegutseb vastavuses seadustega ja allub selgele ja täpsele finantskontrollile,? ütles Arajakas. Ta märkis, et Keskerakond loobus pankadega läbirääkimistest, sest pangad nõuavad laenutagatisena kinnisvara vm selget tagatist. ?Samal ajal oli ka juba teada, et mitme pangaga kõnelenud Res Publica jt poliitilised jõud tulid pankadest tühjade kätega tagasi,? meenutas ta.

Keskerakonna võlakirjad on tagatiseta ja kolme aasta pärast peab Keskerakond lunastama 10 miljoni krooni eest võlakirju. Intressi peab erakond aga maksma iga aasta.

Kommenteerides võlakirjade väljaostmiseks vajalikku raha, ütles Arjakas, et võlgnevuse jaotatus kolme aasta peale lubab erakonnal rahulikult võlakirjad lunastada. ?Saame toetuda senistele finantsallikatele ? nii riigipoolsele toetusele, mis Keskerakonnal on praegu aastas üle 5 miljoni krooni, ning ettevõtluse toetusele.?

Kuigi õiguskantsler Allar Jõksi büroo jäi esialgu vastuse võlgu võlakirjaemissiooni seaduslikkuse osas, lubati teema üles võtta kindlasti mais erakondade rahastamist käsitleval konverentsil.

Küll aga suhtusid teised erakonnad Keskerakonna võlakirjaemissooni taunivalt. ?See on uus käsitlus,? ütles Rahvaliidu esimees Villu Reiljan, pidades igal juhul vajalikuks investorite nimede avalikustamist. Sama nentis ka erakonna liige Tiit Tammsaar. ?Seadusesäte ütleb, et rahastajad peavad olema selged,? teadis Tammsaar, kuigi on ka ise seadusega vastuollu sattunud. Nimelt 1999. aasta kohalike omavalitsuste valimiste eel maksid Rahvaliidu seitse liiget annetustena kahe nädala jooksul iga päev partei kassasse 1000 krooni inimese kohta, kokku kogunes nõnda 100 000 krooni. Erakonnaseaduse järgi ei tohi partei vastu võtta sularahas sissemakseid, mis on 1000 krooni või rohkem.

Ka Reformierakonna peasekretäri Eero Tohvri sõnul ei ole parteide laenamine õige. ?Kui üks erakond siiski laenab raha, peaks olema avalikult teada, kellelt raha laenatakse,? ütles Tohver.

Keskerakonna valimiskampaania korraldanud reklaamiagentuurile Idea AD-le maksis erakond 11 miljonit krooni.

Kokku kulutas Keskerakond reklaamile meedias, trükistele ja reklaami postitusele 16,1 miljonit krooni. Näiteks 4130 krooni maksid õhupallid ja 1713 krooni heelium, reklaamiga pastapliiatsid 17 523 krooni, kilekotid 63 720, reklaamkleebised 70 800.

Koos kandidaatide individuaalsete ning valimisringkondade kulutustega kujunes kampaania kogumaksumuseks ca 21,2 miljonit krooni, millest erakonna keskkampaaniaks kulus orienteeruvalt 15 miljonit krooni.