Raha endiselt alles

Ilmselt sama vana kui on Eesti riigieelarve, on ka lause ?meil pole selleks raha?. Ükskõik milleks, millisel ajal ja millises kohas, alati kuuldub poliitikute suust see kummaline lause. Viimati ütles mulle seda majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen.

Kevadine teede lagunemisaeg on selleks korraks seljataga ning ka teede eest hoolitsevat ministrit võib taas Kagu-Eestis kohata. Kuid ministri viimatine külaskäik siinsetel radadel polnud tavaline, sest pärast pikka vindumist kuulutati ametlikult surnuks mõne aasta eest sündinud programm koondnimetusega ?piiriäärsed teed?.

Kirjutada sellest, et vallateed on Eestis halvad, ei vääriks trükivärvi, rääkimata ministeeriumi programmist. Piiriäärsed teed Võru ja Põlva maakonnas pole aga lihtsalt halvas seisus, vaid nad üldse valesti ehitatud, vale suunaga.

Nad on kujunenud välja ajal, mil piiriäärsed külad polnud piiriäärsed, vaid tihedalt seotud setumaa pealinna Petseriga. Setumaa pealinnast on tänaseks saanud vilets Venemaa kolkaasula ning tema asemikuks on Võru ning vähemal määral Põlva linn.

Teed on aga ikka endised, halvad ja pilguga Petseri poole, mis on muutnud liikumise külade vahel vaevaliseks ning kulukaks, teha tuleb mõttetult suuri ringe. Kirujate kooriga on ühinenud ka piirivalve, kes oma maastureid metsateedel on sunnitud lõhkuma.

Et piiriäärne ala vajab ümberkorraldatud teevõrku, selles ei kahtle keegi. Algatust on toetanud majandusministrid läbi aegade ning president Arnold Rüütel. Kuni selleni välja, et koostati eelarve. Summa tuli aukartustäratav ? tervelt 138 miljonit krooni. Selline summa muutis poliitikute toetuse üksnes moraalseks, sest matta nii suur raha üksikute inimeste sõidurõõmu suurendamiseks, paistab olevat arulage.

Nii teataski minister Atonen läinud nädalal Põlvas, et lõpp olgu sel lool - meil pole selleks raha.

Mina seda juttu ei usu. Küsimus pole mitte rahapuuduses, vaid valikutes. Ma tunnustan minister Atoneni meelekindlust selliseid lauseid välja öelda, kuid ma ei saa nõustuda Tallinnas süveneva teadmisega, et väljaspool Harjumaad liiguvad inimesed hobustega. Raha teede ehituseks on endiselt alles, küsimus on poliitikas.