Lühikesi e-õppetükke suudavad õppijad paremini omandada

Järjest enam kasutatakse e-õppes koolitusi, mis koosnevad lühikestest moodulitest, mis võimaldavad osalejatel oma teadmisi-oskusi täiendada igapäevarutiini katkestamata.

Tuntud e-õppe eelis oma õppe aega ja kohta ise valida teeb modulaarsuse maailmas veel ühe hüppe ? ?õppetund? muutub läbimisaega arvestades lausa miniatuurseks, kestes vaid kuni paarkümmend minutit. Niisugust õppetundi, mis sisaldab ühele kindlale küsimusele või probleemile keskenduvat materjali, on lihtne vajalikul hetkel hankida ning oma teadmisi täiendada.

10minutilise õppetsükli kasuteguri puhul ei ole küsimus ajas, vaid pigem selles, kas õppija õppetükki omandada suudab. Just omandamisele rõhub nüüdisaegne e-õppe metoodika. Ühe sobiva näitena võib siinkohal tuua katsete seeria, mille viis läbi Richard Mayer California ülikoolis. Kahele testrühmale tehti ülesandeks õppida selgeks välgu tekkemehhanism. Baasmaterjal oli mõlemal rühmal sama, kuid B-rühmale mõeldud materjalile olid lisatud näited välgu ohtlikkusest golfimängijale ning õhus viibivale lennukile ? juhul kui välk peaks neid tabama. Kõigi kuue katse puhul täheldati, et ainult baasmaterjali abil teema omandanud rühma testitulemused olid 105% paremad nende katseisikute tulemustest, kes läbisid ka lisamaterjali.

Kehvemaid testitulemusi täheldati ka nendel osalejatel, kelle materjalile oli lisatud taustamuusika ja välguga kaasnevad helid.

Analoogne katse viidi läbi kahe materjaliga, millest ühes esitati vaid välgu tekkemehhanismi tutvustav pildiseeria koos allkirjadega ning teisele lisati veel 500sõnaline seletus. Lühema materjali läbinud õppurite testitulemused osutusid 69% paremaks.

Ka üksikute õppetükkide universaalsus ja taaskasutatavus on põhjus, miks paari viimase aasta jooksul on e-õppetükid aina väiksemaks muutunud ? suureneb nende paindlikkus tellija jaoks ning tootjal lüheneb kokkumonteerimisaeg.

E-õpe on Eesti koolitusturul suhteliselt vähe kasutamist leidnud meetod. Põhjuseks e-õppe metoodikat tundvate ja selle rakendamise oskusteavet omavate spetsialistide vähesus. Enamik siin seni valmistatud e-õppe materjalidest on lihtsalt veebi üles pandud teksti- või pildimaterjal, millele on linkide, audio- ja videofailidega lisatud annus interaktiivsust. Sageli aga ei ole tähelepanu pööratud õppemetoodikale, st sellele, kui hea on sellist materjali kasutada õppimiseks. E-õpe eeldab siiski õppematerjale, mis võimaldavad sobivate meetodite, materjali ülesehituse ja toetustegevuse varal iseseisvalt õppida. Vorm on vaid teabekandja.

Autor: Kerttu Lõhmus