Uus ülesanne

Heli Lehtsaar 26. jaanuar 2004, 00:00

Piret on töötanud ühes ja samas ettevõttes sekretäri ametipostil kümme aastat. Viimased viis aastat on Piret töö kõrvalt õppinud erakõrgkoolis majandust. Lõpetamiseni on jäänud veel paar aastat. Piret on oma töös kompetentne ja teeb seda tehniliselt väga hästi. Kõik oleks ilus, kui ei oleks ühte probleemi: Piret ei taha enam sekretärina töötada. Piret usub, et ta on enamaks võimeline. Kindlust endasse uskuda lisab tublisti teadmine, et ta kõrgkoolis õpib. Töökaaslased tunnetavad Pireti vastumeelsust sekretäri ameti suhtes ning väldivad lihtsamate sekretäri tööde, nagu kohvi serveerimine, kirjade koostamine jne, täitmise palumist, sest iial ei või teada, millise Pireti poolt teele saadetud mürgise pilgu või terava sõnumi osaliseks võid seepeale saada.

Ettevõtte juht on paari viimase aasta jooksul Piretile andnud aeg-ajalt kohustusi, mis eeldavad iseseisvat ja loomingulist mõtlemist ning konkreetsust suhtlemisel. Piret ei ole ülesannetega hakkama saanud.

Piretile sobib hästi rutiinsete kohustuste täimine, ta on täpne, valdab keeli, on maitsekas, kuid tal puudub hea suhtlemisoskus ning loominguline mõtlemine.

Mida teha? Ühelt poolt, kui Piret vaid tahaks, oleks ta väga hea ja kõrgelt hinnatud sekretär, teiselt poolt on Piret ka ise väitnud, et sekretäri töö ei ole tema jaoks motiveeriv, kuid firmast lahkuda ta ei soovi. Samas pole ettevõttel Piretile muud sobivat tööd pakkuda.

Ettevõtte juht ja kaastöötajad aga on väsinud taolisest olukorrast. Sekretäri negatiivne hoiak oma töö suhtes mõjub ?mürgiselt? tööõhkkonnale kontoris.

Mida ette võtta?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing