Riigiosaluse mängureeglid lähevad uuendamisele

Valitsuse liikmed on Eesti Telekomi osaluse teemat arutanud lähtuvalt asjaolust, et mais lõpeb Eesti Telekomi aktsionäride leping. Sain volituse töötada läbi erinevad stsenaariumid, et tagada Eesti riigi huvide parim kaitse, kuid ühtki konkreetset otsust langetatud ei ole.

Riigiosaluste valitsemisel, sealhulgas võõrandamisotsuste langetamisel, tuleb pidada silmas riigi eesmärke konkreetsel juhul ning selgelt eristada vähemus- ning kontrollivat osalust. Vähemusosaluste puhul peab riik käituma kui traditsiooniline finantsinvestor, pidades silmas eelkõige varade suurimat tootlikkust.

Enamus- või ainuosalusega ettevõtete puhul on esikohal avalike huvide järgimine. Mina rahandusministrina kaaluksin teatud riigi äriühingute börsile viimist. Näiteks võimaldaks kuni 33% osaluse avalik pakkumine sisulist kontrolli kaotamata oluliselt suurendada riigi äriühingute avatust ja läbipaistvust. Samas oleme seni pidanud kinni kokkuleppest koalitsioonipartneritega, et valitsemisaja jooksul strateegilisi osalusi ei realiseerita.

Riigi tegevus riigi osalusega äriühingute osas põhineb alates 1996. aastast kehtival riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusel (REAS) ja sellest tulenevatel õigusaktidel, sh mitmetel määrustel. Rahandusministeerium on esitanud Riigikogule uue riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse (REOS), mis lähtub praktikas ilmnenud vajadusest täpsemalt reguleerida mitmeid äriühingutes riigi osaluste valitsemisel ja sihtasutuse asutajaõiguste teostamisel tehtavate toimingute aluseid ja protseduure.

Eelnõu konkretiseerib erinevatel tasanditel riigi osalemisega seotud isikute (asutuste) otsustuspädevust ja ka vastutust, kehtestab nõuded riigi huve nõukogus esindada võiva isiku ja tema määramise suhtes, sätestab nii nõukogu kui ka juhatuse liikmete tasustamise reeglid ning nõuded sisekontrolli süsteemile. Selle tulemusel kujunevad eeldused riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute muutmiseks läbipaistvamateks ning paremini kontrollitavateks organisatsioonideks.

Selle aasta teisel poolel ning tuleva aasta alguses on rahandusministeeriumil kavas hakata ette valmistama uut riigivaraseaduse eelnõu. Sealjuures kaalume riigivaraseaduse ja REOSi üheks terviklikuks riigivaraseaduseks ühendamise otstarbekust. Selle eelnõu ettevalmistamise käigus on kavas täiendavalt analüüsida mitmeid riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemisega seonduvaid asjaolusid.