Neljapäev 19. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööõnnetuskindlustus erisoodustuse alt välja

ÄP 16. veebruar 2004, 00:00

Eestis nõutakse ettevõtetelt erisoodustusmaksu ka tööõnnetuskindlustuste pealt. Tööandja on erisoodustusmaksust vabastatud ainult siis, kui kindlustuskohustus tuleneb seadusest, nagu politsei ja päästeameti puhul. Muidu ? kui hüvise saajaks on töötaja ? tõstab see tööandja jaoks kindlustusmakset erisoodustusmaksu ehk 80% võrra.

Äripäev teeb ettepaneku erisoodustusmaks tööõnnetuskindlustusele kaotada, sest riik peab soodustama töötajate kindlustamist.

Tööõnnetuste arv on Eestis aasta-aastalt kasvanud: kui 2001. aastal tuli 1000 töötaja kohta 4,2, siis 2003. aastal juba 5,5 õnnetust. Möödunud aastal toimus tööõnnetus iga 181. töötajaga, raske tervisekahjustuse sai 900 töötajat, 30 juhtumit lõppes surmaga.

Samal ajal on tööõnnetuse vastu kindlustatud vaid vähesed töötajad, sest tööõnnetuskindlustus pole ettevõtjate seas populaarne. Kokkuvõtlik statistika puudub, kuid kindlustuse vähesest populaarsusest annab tunnistust see, et eri kindlustusseltsid on sõlminud vaid üksikuid lepinguid. Näiteks ERGO, suuruselt teine kahjukindlustusselts, sõlmis eelmisel aastal vaid 186 lepingut. Sellises olukorras peaks riik soodustama töötajate kindlustamist ettevõtjate poolt. Kokkuvõttes on see riigile kasulikum, sest see hoiab kokku kannatanute raviks ja ülalpidamiseks minevaid kulusid, täpselt nagu narkomaania ja aidsi ennetamine on odavam tagajärgedega võitlemisest.

Eriti peaks riik olema huvitatud töötajate kindlustamisest seetõttu, et kindlustamise kulu kannavad ettevõtjad ning raha maksavad välja kindlustusseltsid.

Maksu kaotamisel oleks veel teinegi hea tulemus. Nimelt aitaks see kaasa ümbrikupalkade vähenemisele. Konjunktuuriinstituudi hiljutise uuringu andmetel on ligi pooled ümbrikupalga saajad ka ise selle pärast õnnetud, sest ümbrikupalk ei luba neil saada tervisekindlustust ja laenu. Tööõnnetuskindlustuse võimalus oleks veel üheks lisaajendiks, mis sunniks palku legaliseerima.

Riigi roll on seega luua keskkond, mis motiveerib tööandjaid oma töötajate eest hoolitsema. Riigi praegune poliitika on aga soovitule vastupidine. Erisoodustusmaks vähendab kindlustuse sõlmimist. Tööandjat karistatakse lisamaksuga selle eest, et ta oma töötajate eest hoolitseb. Äripäev on olnud vastu ka sellele, et erisoodustusmaksu all on töötajate koolitus ja sportimine, kuid tööõnnetuskindlustuselt maksu nõudmine on veel suurem tobedus. Masinat saab kindlustada, kuid inimese eest hoolitsemine on erisoodustus?

Samas ei poolda Äripäev kohustuslikku tööõnnetuskindlustust, mida pooldavad sotsiaalministeerium ja ka kindlustused. See poleks Äripäeva arvates õiglane, sest eri ettevõtetes töötamise riskid on erinevad ning ühelt tööandjalt ei saa nõuda teise riskide kinnimaksmist. Tõsi, praegu tehakse seda sotsiaalmaksuga: kõik maksavad ühepalju ühisesse kassasse, sõltumata firma kuludest. Äripäeva hinnangul oleksid kõrge riskiastmega ettevõtted maksu kadudes piisavalt motiveeritud vabatahtlikult kindlustust maksma, sest see tõstab ka firma väärtust.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing