Reinsalu töötas välja unikaalse tervise jälgimise seadme

Enn Tosso 26. veebruar 2004, 00:00

Telemeditsiini puhul on tegemist Eestis väga unikaalse valdkonnaga, isegi maailmatasemel unikaalse valdkonnaga. Mis on telemeditsiin?
See on valdkond, mis asub infotehnoloogia ja tervishoiu vahepeal, õigemini koondab need kokku. Näiteks mobiiltelefon, mida kasutatakse diagnoosi andmiseks, muutub telemeditsiiniliseks seadmeks.

Eestis on varem räägitud telemeditsiiniprojektist BITNET, kus on tegemist videokonverentsilahendustega erinevate haiglate vahel ehk arstidevahelise telemeditsiiniga.

Mida olete Teie firmaga Docobo telemeditsiini alal korda saatnud?
Meie oleme arendanud ühe esmapilgul infotehnoloogilise seadme, mis aitab koguda patsiendi tervist iseloomustavaid andmeid.

Kuna andmed saadetakse arstile, et arst saaks nende alusel parema diagnoosi panna, muutub see toode telemeditsiiniliseks lahenduseks ja siis rakenduvad sellele ka meditsiiniseadmete reeglid ja nõuded. Meie tegeleme telemeditsiiniga arstilt patsiendile.

Olgem ausad, meie sihtturg pole Eesti, sest siin ei tehta tervishoiule piisavalt kulutusi. Eestis käivitub meil praegu kolmas uuringuprojekt.

Docobo on Eesti omanikega firma ja te asutasite Inglismaale ka tütarettevõtte. Nii et müügi- ja turundustegevus ning ka arendus käib teil praegu Inglismaal. Miks valisite oma äri ajamiseks just Inglismaa?
Seda mitmetel põhjustel. Muu hulgas sellepärast, et seal ollakse praegu kõige rohkem valmis just riiklikul tasemel telemedisiini aktsepteerima. Selle jaoks on eelarvelised summad olemas.

Me oleme Inglismaal üsna edukad olnud, ka pilootprojektide käivitamisel. Seal on olemas e-tervise assotsiatsioon, kuhu kuulub ka meie tütarettevõte.

Muuhulgas juhime seal koduse tervisejälgimise töögruppi, kuhu kuuluvad veel sellised suured tegijad, nagu Philips ja British Telecom. Nii võib öelda, et meil on seal käsi sees.

Toote Doc@HOME eest saite eelmise aastal innovatsiooniauhinna. Mis on teie järgmine väljakutse?
Viimased kolm aastat oli see täiesti uues valdkonnas uue toote tekitamine. Ka Euroopa Komisjonilt saime raha. Suurim väljakutse minu jaoks oligi Euroopa Komisjoni projekti juhtimine. Seal oli seitse rahvusvahelist partnerit, eelarve oli 32 mln Eesti krooni. Projekti tulemusena tekkis toode, mis on sertifitseeritud ja vastab meditsiiniseadme nõuetele.

Uus väljakutse on seesama seade turule viia ja see on isegi veel suurem väljakutse. Kui enne oli tegemist tootearendusega, siis nüüd tuleb tegeleda turunduse ja müügiga.

Kui suur on Docobo firma?
Praegusel hetkel väike. Eestis on kuus inimest ja Inglismaal neli inimest. Ega me muidugi pole kümne inimesega seda süsteemi arendanud, meil on lisaks veel seitse partnerit erinevatest riikidest.

TPI informaatika eriala jätsite kolmandal aastal pooleli, kuna Teid kutsuti MicroLinki tööle. Kas arvasite, et kõrgem haridus pole karjääriks peamine?
Ega mul polnud plaani koolist ära minna, kuid vähehaaval jäi asi soiku. Tolleaegses Eestis kehtisid teised reeglid, selleks, et elus edasi liikuda, polnud ametlikku diplomit tarvis. Selletagi tekkis väike karjäärivõimalus.

Alustasin ostuosakonnas spetsialistina, siis olin tootejuht ja edasi MicroLinki arvuti tootejuht, mis oli juba kõiki Baltimaid hõlmav tegevus. Järgmine etapp oli tootemarketingi osakonna juhataja. Olin siis vaid 22 aastat vana.

Edasine töö viis Teid selleni, et tundsite ühel hetkel siiski hariduse vajadust?
Kui üks osa MicroLinkist ära müüdi, sain uude firmasse müügi- ja marketingidirektoriks, kus mul oli juba 20 alluvat, edasi sama ettevõtte CHS Eesti (praegu GNT Eesti) juhatuse esimeheks, mis oli rahvusvahelise korporatsiooni mõnesaja miljonilise käibega tütarfirma Eestis.

Siis sain aru, et see informaatikaharidus mind nii väga ei tõmbagi. Ja seda, et mul on vaja mitmekülgsemat haridust, et inimeste juhtimisega toime tulla. Läksin Eesti Kõrgemasse Kommertskooli ja lõpetasin seal rahvusvahelise ärijuhtimise eriala.

Milline on Teie peamine motivaator olnud: soov ennast tõestada, raha või edukas karjäär?
Ma pole oma tööelu planeerinud. Asjad on lihtsalt juhtunud väga positiivses joones. See, et võtsin vastu pakkumise Docobosse, oli tõeline silmade avaja.

Ma arvasin, et tegelesin ennegi perspektiivika alaga, infotehnoloogiaga. Siin aga nägin, et maailma teaduses juhtub nii palju põnevat, millest ma polnud üldse teadlik. Ma olen viimased kolm aastat ainult õppinud, õppinud, õppinud.

Olen mõelnud, et inimene peab ennast kogu aeg arendama. Kui oled ainult ühes keskkonnas või stabiilsemas firmas, siis sa võib-olla ei saa arugi, et võiksid veel kiiremini areneda.

Mida on tegevus noorte kommertskojas Teile pakkunud, mille president te sel aastal olete?
See organisatsioon on suunatud noorte enesearendamisele ja koolitamisele.

Sealt avastasin ka enda jaoks koolituse, mida olen viimased poolteist aastat teinud. Minu teemadeks on olnud innovatsioon, projektijuhtimine ja ajajuhtimine.

Lisaks korraldan 2006 . aastal Eestis toimuvat noorte kommertskoja eurokonverentsi, kuhu tuleb kokku 2000 inimest 40 riigist.

Kus Te end veel koolitate?
Leian, et lugemine on optimaalne ja kõige kiirem täiendamisvõimalus.

Aga olen käinud noorte kommertskoja rahvusvahelistel konverentsidel, kuhu kutsutakse maailma tasemel esinejaid. Näiteks Stephen Covey. Seal on selliseid tipptasemel kõnelejaid, keda Eestis pole võimalik kunagi kuulda.

Mis on innovatsioon Teie jaoks?
Mujal maailmas on innovatsioon kõikide valdkondade firmades esikohal.

Minu arvates puudutab innovatsioon iga inimest ? kuidas ise olla loovam ja innovaatiline. Innovatsioon peab toimuma igal alal ja igas valdkonnas.

Doc@Home on patsientide jälgimiseks mõeldud aparaat, mis suudab arstile kas või patsiendi kodust ilma juhtmeta edastada inimese olulisi tervisenäitajaid nagu südame tegevus, rasvaprotsent jms. Seetõttu saab arst krooniliselt haigeid patsiente mugavalt jälgida ning inimese tervisest kogu aeg hea ülevaate omandada. ?Sellisel seadmel eriti konkurente ei ole,? sõnas Ardo Reinsalu. Ta selgitas, et maailmas tehakse telemeditsiini alal praegu enamjaolt väikesi aparaate, mis mõõdavad ühte kindlat asja. Doc@Home võimaldab arsti ja patsiendi vahel kahesuunalist suhtlemist: patsient saab saata analüüse ja arst talle vastata.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing