Metsaomanikud panevad ühe silma nutma ja teise naerma

Tänases Äripäevas ilmunud ülevaade suurimatest erametsaomanikest lükkab ümber müüdi, et Eestis ostavad metsamaad kokku välismaalased ning kinnitab kahjuks arvamust, et varimajanduse osatähtsus selles majandussektoris on suur.

Kõige suuremad erametsaomanikud on kolm Eesti ettevõtjat, kes üheksa aastat tagasi tegid maakonnalehtedes ulatusliku metsamaa ostukampaania. Toona kinnisvarabüroo Maa ja Talu nime all ja praegu Vestmani kaubamärgi all tegutsevad ettevõtjad ning tõenäoliselt ka teised suuremad metsaomanikud kasutasid hästi ära maareformiga kaasnenud olukorda.

Eestis tekkis palju uusi metsaomanikke, kellele kuuluv metsamaa on suhteliselt väike. Suurem osa neist polnud varem puutunud kokku metsa majandamisega. Nende omand asub nende elukohast kaugel. Tõenäoliselt on paljude uute erametsaomanike sissetulek väike, kardetakse metsavargaid. Need argumendid panevad väiksemaid metsaomanikke oma metsa müüma.

Metsandusspetsialisti Lembit Maametsa hinnangul jagunevad erametsad kolme gruppi: umbes kolmandik kuulub kohalikele elanikele, kolmandik mujal elavatele elanikele ning kolmandik äriühingutele. Kokku on metsaomanikke 60 000. Kohalikud omanikud, sh talunikud, on need, kes ei rutta metsamaad müüma ja üritavad seda majandada. Osa äriühinguid näevad metsanduses perspektiivset ärivaldkonda ning on metsa kokku ostnud. Välisinvestorid on sellest sektorist eemale hoidnud seetõttu, et marginaalid on teiste sektoritega võrreldes tagasihoidlikumad.

Vestmanni kaubamärgi all tegutsevate ettevõtjate poolt üheksa aastaga kokkuostetud metsamaa tänane väärtus on tagasihoidlikul hinnagul 215 miljonit krooni. Kui peavad paika prognoosid, et maa väärtus hakkab pärast Euroopa Liiduga liitumist kiiresti kasvama, siis on Vestmanni gruppi kuuluvate ettevõtete omanikud Aivar Berzin, Taavi Raadik ja Toomas Uripea ning ka kõik teised tänases Äripäevas ilmunud erametsaomanike TOPis olevad ettevõtjad teinud hea investeeringu.

Ülevaade erametsaomanikest paneb toimetuse ühe silma naerma ja teise nutma. See on positiivne, et suur osa eraomanduses olevast metsast kuulub kohalikele ettevõtjatele, kes näevad metsandusega tegelemises perspektiivi. Seni on just eraomanike suunas viidatud ja öeldud, et nende eesmärk on mets kiiresti lagedaks raiuda ning rahaks teha.

Negatiivse värvingu annab aga see, et Maa ja Talu on olnud maksuameti ja politsei huviorbiidis. Suurimaile erametsaomanikele kuuluvad ettevõtted olid seotud maksudest hoidumisega, praegu on asutud maksuvõlgu likvideerima.

õne aasta tagustest ajalehtedest selgub, et maksudest hoidumiseks kasutati riiulifirmasid, mille kaudu toimus metsa müük. Tankist võttis riiulifrma arvelt raha välja ja viis kinnisvarafirma kontorisse. Summad ulatusid miljonitesse kroonidesse.

Suurimateks erametsaomanikeks tõusnud mehed peegeldavad hästi Eesti viimase kümne aasta äritegevust. Esmalt otsiti üles inimesed, kel oli vara, kuid mitte ettevõtlikkust. Neilt osteti metsamaa ära. Äri üritati ajada riiulifirmade ja tankistide abil. Nüüd on maksuvabade firmade ja variisikute ajastu enamike ettevõtjate jaoks läbi saamas ja maksude maksmine muutunud auasjaks.

Autor: ÄP