Logu omamine muutub kalliks

Rivo Sarapik 17. märts 2004, 00:00

Et motiveerida omanikku vana sõiduvahendit lammutamisele toimetama, kasutavad senised ELi liikmesriigid kolme erinevat võimalust. 13 riigis kehtib automaks, mida tasub autoomanik, kuniks tema sõiduvahend on registris kirjas. Registrist saab auto kustutada vaid lammutustõendi alusel või juhul, kui auto on välismaale viidud.

Rootsis on kasutusel süsteem, kus autot arvele võttes maksab klient mingi summa raha lammutusfondi. Selle raha, mis jääb keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi andmeil 1500 Rootsi krooni kanti, saab hiljem tagasi, kui lammutustõendi alusel autoregistrist auto arvelt maha võetakse.

Belgias aga peab auto omanik autoregistris arvel oleva autoga regulaarselt ülevaatusel käima. Kui omanik sõiduvahendiga korrapärasele ülevaatusele ei ilmu või lammutustõendit ei esita, saab ta trahvi.

Millist süsteemi Eesti kasutama hakkab, Eegi sõnul riik veel otsustanud ei ole. See peab selguma lähikuude jooksul. ?Belgia varianti on siin keeruline rakendada, Rootsi oma nõuaks Eestis mitmetuhandelist auto arvelevõtmise maksu, et see motiveeriks lammutusse viimist,? märgib Eek.

Praegu ei motiveeri autoomanikku vana masinat lammutusse viima miski. Nii vedelevadki Eegi sõnul sajad autod üle Eesti. Sõiduvahendi saab autoregistrist arvelt maha võtta vaid selleks soovi avaldades.

EL käsitleb autot aga ohtliku jäätmena, sest autos leidub mitmeid vedelikke ja kemikaale. Vanemates Volvodes on näiteks lülitites väikestes kogustes elavhõbedatki. Nende vedelike ja ainete loodusse sattumise vältimiseks nõuded karmimaks muutuvadki.

Lisaks kirjutab niinimetatud logude direktiiv ette, et 2006. aastal peab olema võimalik auto materjalidest taaskasutada 85 protsenti, 2015. aastaks aga kerkib see nõue 95 protsendini.

Praegu saab Eestis auto autoregistrikeskuses (ARK) arvelt maha võtta vaid selleks soovi avaldades ning avaldust kirjutades. Karmistuvate keskkonnanõuete tõttu see peale ELiga liitumist nii lihtne ei ole. Peeter Eek keskkonnaministeeriumist selgitas, et tulevikus saab auto registrist maha võtta kas autot riigist välja viies või lammutustõendi alusel. Tõendi väljastab litsenseeritud autolammutus.

Litsentsi saab autode lammutuskoda aga karme direktiivist tulenevaid nõudeid täites. Näiteks peab Eegi sõnul autolammutuse territoorium olema veekindla pinnasega, kas asfalt- või betoonkattega, auto vedelikud tuleb sorteerida ja kokku koguda.

?Praegu on lammutused erineva tasemega, kuid enamik neid nõudeid täna ei täida,? leiab Eek. Kui paljud peale nõuete karmistumist jätkavad ja kui paljud lõpetavad tegevuse, Eek ennustada ei osanud. Täpselt ei ole täna ka teada, kui palju romulaid ja lammutuskodasid Eestis üldse tegutseb, sest osad neist töötavad Eegi sõnul nii remonditöökoja kui lammutuskojana. Lisaks neile on ebaseaduslikke lammutusi, mis kusagil registreeritud ei ole.

Autolammutuste karmistuvatele nõuetele kirjutab EL ette ka seda, et alates 2006. aastast peab olema võimalik taaskasutada 85% auto materjalidest. Protsent peab tõusma 95ni 2015. aastaks.

Kui täna võtab autolammutus logu küljest varuosadeks sobivad osad ära ja siis saadab auto EMEXisse, kus see suurest jahvatusmasinast läbi lastakse, nii et plastik ja metall jäävad segamini, siis alates 2006. aastast enam Eegi sõnul nii ei saa. Tuleb leida kas uus tehnoloogia, mis erinevad ained peale purustamist eraldab või lammutada autod käsitsi. Euroopas praegu sellist tehnoloogiat Eegi andmeil leitud ei ole.

Lisaks omanikule kohustustele kehtestatakse nõuded ka autode müüjatele. Uue jäätmekäitlusseaduse alusel hakkavad autode lammutamise eest vastutama autotootjate esindajad ehk automüüjad. ?Automüüjad peavad looma sidemed lammutustega,? selgitab Eek. Teiste liikmesriikide praktika näitab, et lammutused sellise töökorraldusega ainult autosid lammutades ise oma kuludega välja ei tule ning näiteks autofirma peab neid toetama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:38
Otsi:

Ava täpsem otsing