Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik jääb oma rahast Rakvere Viljasalves ilma
Kuigi endine põllumajandusminister on spekuleerinud, et riik saab Rakvere Viljasalvest kadunud vilja eest kätte raha, on see vähetõenäoline, sest salvel on kohustusi 60 miljoni ja vara vaid 30 miljoni eest. Riigi nõue on hüpoteegiga kaitsmata.
Hüpoteegiga kaitstud nõudeid on Sampo Pangal 9 miljoni krooni ulatuses. Raha läks viljasalvega seotud OÜ-le Digger nisujahuveski ostmiseks.
Ühisliisingul on nõudeid 4 miljoni krooni ulatuses. Raha läks rukkiveski ostmiseks.
Hansa Liisingul on nõudeid 6,7 miljoni krooni ulatuses, raha läks nisujahuveski ning Näpi viljahoidla ostmiseks.
ASil Kesko Agro on hüpoteegiga kaitstud nõudeid kokku 14 miljoni krooni ulatuses.
Kokku on hüpoteegiga kaitstud nõudeid viljasalve aastaaruannete ja võlausaldajate andmete põhjal ligi 34 miljoni krooni ulatuses.
Hüpoteegiga kaitsmata on esialgsetel andmetel ühe Ida-Viru Litvinovi-nimelise laenukontori nõue 7 miljoni krooni ulatuses ja riigi nõue ligi 25 miljonit krooni.
Rakvere Viljasalvel on bilansi järgi vara kokku ligi 60 miljoni krooni ulatuses, ent sellest põhivarana arvele võetud raha ja vara on teadaolevalt kadunud.
Põhivara on soetamismaksumuses arvel ligi 30 miljoni krooni ulatuses, ent kiirmüügi puhul ei pruugi selle eest täies ulatuses raha saada. Lisaks on osa põhivarana arvel olevaid seadmeid ja hooneid liisitud.
Riik on jäänud oma rahast ilma ka kahel eelneval aastal pankrotistunud viljahoidlates.
Reedel toimunud võlausaldajate koosolekul ei suutnud riigi esindajad kaitsta ASi Jõgeva Viljahoidla vastu esitatud nõudeid 5,6 miljoni krooni ulatuses.
2002. aastal pankrotistunud Viljandi viljasalves läks kaduma riigi vilja 6000 tonni ligi 13 miljoni krooni ulatuses. Viljandis jäi riigi raha politseiuurimise taha, mis ei tuvastanud varguses kuriteo koosseisu.