Viljasalve juhil ühine äri riigi vilja kaotajatega

Peale Rakvere ja Jõgeva viljasalve toimus riigi vilja kadu kaks aastat tagasi teadaolevalt ka Viljandi Viljasalves. Viljandi Viljasalve juhtisid toona Jüri Kallakas, Aleksandr Kozõrenko ja Kiur Saluveer. Samad mehed omavad ühist jõusöödatehast riigi viljasalve äsja ametist lahkunud juhi Ago Sootsiga.

Vargused Viljandi salves tulid ilmsiks paar aastat tagasi, kui hoiustajad tegid rutiinset kontrolli. Kontrollmõõtmiste käigus tuli välja, et kadunud on Taani põllumajandusfirma KFK, Kesko Agro ja riigi vili, kokku ligi 10 000 tonni vilja mitmekümne miljoni krooni eest. Mitme Kesko Agrole lähedal seisva allika kinnitusel oli kadunud riigivilja kogus mitmeid tuhandeid tonne.

Kesko Agro tegi politseile kriminaalasja algatamiseks avalduse, millega kaasnes viljasalve juhtide ülestunnistus, et nad olid võõra vilja ilma loata omastanud. Ent politseist saadeti asi kaks korda tagasi põhjendusega, et puudub kuriteo koosseis. Politseist suruti ühtlasi peale seisukohta, justkui oleks Kesko Agro vili lihtsalt maha müüdud ja tegemist on võlanõudega, mis läheb arutamisele kohtus tsiviilvaidluse korras. Kesko Agro sai vilja eest raha tagasi siis, kui müüdi pankrotti läinud Viljandi salve vara.

Viljandi salve endine juht Jüri Kallakas ütles, et riigi vilja vargust Viljandis polnud. Tema sõnul jäädi riigi viljasalvele lihtsalt võlgu, kokku 4 miljonit krooni. ?Seal võis kõik alles olla, võis ka mitte,? vastas ta küsimusele, kas vili oli salves alles.

Kallakast ja tema äripartnereid seovad riigi viljasalve juhi Ago Sootsiga ühised firmad OÜ Feedline ja OÜ I.L. Berrys (parandus - Praeguseks on Soots seal osaluse müünud, 2002. aasta juulist on firmas ainuosanik OÜ Aimor). Feedline tegeleb loomasööda tootmise ja pakendamisega, I.L. Berrys kaubanduse ja pagaritoodete tootmisega. Kallakas ei soovinud öelda, miks oli vaja võtta Soots äripartneriks. ?Miks te peate selliseid küsimusi esitama?? kostis ta vastuseks.

Soots ütles eile, et ajab tõesti Viljandi salve endiste juhtidega ühist äri. Ent ta lükkas ümber väited riigi vilja vargusest Viljandis. Ta lisas ka, et ühine äri ei puuduta riigi vilja kasutamist, tegemist on loomasööda tootmisega.

Põllumajanduse teemaga kursis olev Maalehe ajakirjanik Heino Laiapea ütles, et mäletab varasemast ajast seda, kuidas Ago Soots nõustas Kallakast, Kozõrenkot ja Saluveeri 1996. aastal Viljandi Viljasalve erastamisel. Toonane moodsaim jõusöödatehas saadi kätte ühe miljoni krooniga, millest pool tasuti EVPdes. Viljasalve uued juhid olid varem töötanud sama ettevõtte juhtidena.

2001. aasta detsembris korraldas Eesti Viljasalv inventuuri kõigis viies viljasalves, kus oli hoiul riigi reservvili. Riigikontrolli andmeil ei klappinud inventuuri andmed mitte kuskil ? kõikides salvedes oli tegelikult vähem vilja, kui näitas Eesti Viljasalve raamatupidamine. Rukist oli puudu 230 ja nisu 13 tonni, raamatupidamises aga ?õhku? ligi pool miljonit krooni.

Riigikontrolli andmeil ?jättis? Eesti Viljasalv Rapla Viljasalve ligi miljoni krooni eest nõudeid. Rapla Viljasalv läks pankrotti 2001. aasta septembris ning põllumajandusministeerium kandis raha maha.

Riigikontrolli aktile vastuseks kirjutas põllumajandusminister Jaanus Marrandi, et inventuurikomisjon hindas teraviljakogused olemasolevaks ning seetõttu erinevusi ei esine. Selles punktis jäigi riigikontroll Marrandiga eriarvamusele, sest riigikontrollile jäi arusaamatuks, kuidas sai inventuurikomisjon lugeda olemasolevateks viljakoguseid, mida tegelikult polnud.

Viljandi Viljasalve tiiva all ?tiksub? juba aastaid nelikule Ago Soots, Jüri Kallakas, Aleksandr Kozõrenko ja Kiur Saluveer kuuluv söödatootmise ja pakendamisega tegelev OÜ Feedline.

Veidi üle 10 mln kroonise aastakäibega Feedline on soliidne ettevõte ses mõttes, et pole kunagi jätnud oma omanikke ilma dividendidest. Nii sai nelik 2002. aastal omanikutulu 50 000 kr inimese kohta. 2001 jagati nelja omaniku vahel dividendidena 550 000 kr, 2000 sai iga omanik ettevõttest tulu 200 000 kr.

Ago Soots, kelle palk Eesti Viljasalve juhina küündis koos lisatasudega 350 000 kroonini aastas, teenis Feedline?i omanikuna kolme aastaga kokku sama suure summa. Lisaks palgale maksis riigiettevõte kinni ka Sootsi elukindlustuse ning seitse lisapuhkuse päeva aastas.

Feedline pole ainuke Viljandi neliku ühine äri. Samadele meestele kuulub ka OÜ I.L.Berrys, mis tegeleb Viljandis kaubanduse ja pagaritoodete küpsetamisega.

Eesti Viljasalve uus juht Arvi Tupits on oma firmade kaudu krooniline maksuvõlglane, lisaks seob teda äri pankrotistunud Jõgeva Viljasalve endise juhiga.

Tupitsa firmal OÜ Asat on maksuameti andmetel märtsi alguse seisuga maksuvõlg 18 000 ja viivis 31 000 krooni. Võlg ja viivis ulatuvad juba 2000. aastasse. Tupits on osanik põllumajandusfirmas AS Perevara, mille maksuvõlg oli märtsi seisuga 1,4 miljonit krooni ja viivis 85 000 krooni. Ettevõte on krooniline maksuvõlglane 1999. aastast.

ASi Perevara üks osanikke on ka Ivar Toming, kes on möödunud aastal pankrotistunud Jõgeva Viljasalve osanik ja juht. Kokku tuvastati seal riigi vilja kadu rohkem kui poole miljoni krooni eest, ent pankrotitoimkonna hinnangul võib riigi vilja vargus olla suurem. Osa varastatud vilja on fiktiivselt muudetud võlanõueteks. Sestap ei suutnud riigi esindajad möödunud reedel kaitsta riigi 5,6 miljoni krooni suurust nõuet ASi Jõgeva Viljahoidla vastu.

?Need on kaks eri asja,? vastas Tupits eile küsimusele, kas pole kummaline, et ta juhib riigi viljasalve ja samal ajal teeb äri koos mehega, kes on seotud riigi vilja vargusega. ?Aktsiad on vabalt võõrandatav kaup, kaasaktsionäre on keeruline valida.? Tupits ütles, et mingit huvide konflikti ta ei näe.

Maksuvõlgade kohta ütles Tupits, et ?see on jama?. Tema sõnul on võlad olemas, aga summad on valed.

Tupitsa sõnul tegi talle ettepaneku riigi viljasalve juhtima hakata põllumajandusminister Tiit Tammsaar. Tupits on Rahvaliidu liige. Temaga seotud maksuvõlglasest AS Perevara toetas 2002. aasta oktoobris Rahvaliitu 50 000 krooniga.