Eesti turismitalud pakuvad omanäolisi puhkamisvõimalusi

?Üha enam hakatakse ka meil aduma, et pelk majutusasutus ise ei ole veel see jõud, mis siseturisti sunnib Eesti ühest otsast teise sõitma,? ütles 2002. aastal Estraveli asepresident Malle Pottsepp firma kliendilehes. ?Peibutiseks peab olema miski muu, mis puhkaja igapäevasest elust erineb ja talle vaheldust toob: selleks on talutööd, huvitavad matkarajad, kontserdid ja vabaõhuüritused, metsmaasikad ja kukeseened, kaunis järve- või mererand, ratsutamine, paadisõit, kalapüük ja muu selline. Ilma palli- ja lõkkeplatsita, ujumiskoha ja saunata pole turismitalu tänapäeva turusituatsioonis mõeldav.?

Õige, ent paljuski jääb sellestki väheseks. Kohustuslikeks elementideks saanud majutuse, sauna, grillimis- ja telkimiskoha ja muu sellisega piirduda on võimalik, ent jääb siiski napiks. Sõltuvalt asukohast saab iga talu käia välja omad eelised ? hea mets annab lisaväärtusena marja- ja seenekorjamise, veekogu lähedus kalapüügi või kõikvõimalike vesiliikurite (kanuud, paadid kajakid jne) kasutamise.

On muidugi turiste, kes ihkavad mõneks ajaks vaid täielikku eraldatusse tõmbuda, mida (näiteks tuba-apartementi täielikus üksinduses ja ainult seda) ka mõnedes puhkemajades pakutakse. Ent see jääb siiski väga spetsiifiliseks ni?itooteks. Viimasel ajal üha rohkem levima hakanud trend turismitaludes on konverentsi-seminariruumide pakkumine. Alates väikestest, 10inimeselistest seltskondadest kuni päris suurteni, nii kuidas võimalused lubavad.

Ent üha rohkem on kliendi püüdmise jaoks hakatud otsima eripärasemaid asju. Näiteks pakub Järve turismitalu Saaremaal kodus kasvatatavaid metssigu, peale selle ka fotojahti looduses. Rohkem paugutamisega seotud jahti leiab samalt saarelt Jurna talust, sellele lisaks veel püssiga ja vibuga täpsuse proovimist mitteelusatele märkidele laskmises.

Kõmmutamishuvilised võivad panna endale aja kinni Otepää lähedal Sokka talus, kus lisaks vibulaskmisele ka värvikuulidega laskemängus mõõtu võtta saab. RMKga seotud puhkesfääris saab tellida jäägriteenust, nt Rõsna puhkemajas ja Ilumetsa jahimajas Põlvamaal.

Kes vaid eksootilisi eraldumis- ja puhkamiskohti otsib, leiab kindlasti üles Tolli talu Kihnu saarelt, mis peaaegu kogu selle väikesaare eripära turistile kätte kannab. Samuti üks huvitav ja eraldatud nurk on Riida talu Manilaiul. Riida talul on ka eripärane omanik ? teatrikunstnik Vello Tamm, kelle looming talus väljas. Riida talu üks vaatamisväärsus on ka ?oti mägiveis, kes Eesti mõnes piirkonnas, näiteks Hiiumaal, viimasel ajal juba suhteliselt staa?ikas asukas. Esimesena toodi need karvased ja sõbralikud sarvilised Käina lahe äärde Kogermanni turismitallu, nüüdseks on neid omajagu ka Kassari lahe ääres.

Väheke eripärasemat liigutamist sooviv inimene võib minna Väike-Trommi turismitallu suvel kosest langeva veejoa alla ekstreemujumist proovima. Talvel saab Otepää ümbruse ohtrates turismitaludes kasutada kohalikke võimalusi nende tuntud headuses.

Tallinna inimene, kellel kiiret ja väheke teistsugust lõõgastumist vaja, võib üles otsida näiteks Kivi talu Rae vallas, kus muu hulgas saab rentida saun-baaribussi või kunagist nõukogudeaegset eliitautot T?aika koos juhiga. Või siis kasutada energiapüramiidi. Veel tahab Ernsti talu Harjumaal esialgu nii-öelda vaid päevase projektina pakkuda turistidele vaatamiseks paabulindude pulmatantsu.

Vist kellelegi ei vaja enam tutvustamist Leigo talu, mis on tavamõistes turismitalust latt kõrgemale kasvanud. Leigo järvemuusika on juba maailmaklassi projekt. Parvesaun sealsamas kõrval avab turistidele lisavõimalusi.

Samuti on enamik kuulnud punkriturismist Võrumaal Mõnistes Metsavenna talus, kus üks metsavennapunker pärast Mart Laari külastust koguni Laari sviidiks nimetati. Ja loomulikult Torupillitalu Riidajal Valgamaal koos aasta isa Ants Tauli, tema Eurovisiooni-tütarde Anu ja Triinu Tauli ja kogu nende muusikaperega.

Kes veel eripärast tahab, võib Otepäält üles otsida Laugi talu, mille omanik on Taarausuliste Koja peahiislar Addold Mossin. Tema talu kutsutakse ka Pühajärve Keskhiieks või Taarausu Keskuseks.

Paljud turismitalud teevad naabritega koostööd. Kui endal pole parasjagu nt hobuseid, aga on majutusvõimalus, siis hobuseid omava naabriga saadakse ikka kaubale. Või on naabril palliväljak, ja jälle sünnib kokkulepe. Suurim koostöö, mida ka Äripäev eelmise aasta parima ideena ära märkis, on Hurmijärve koostöövõrgustik, kus Põlvamaa Savi talu perenaise Eela Jää eestvedamisel on suudetud ühte turismivõrgustikku ühendada 31 talu. Enam-vähem samaväärseks võib pidada ka Võrumaa Metsamoori pereparki. Väiksemal või suuremal määral on koostöö käimas igal pool Eestis.