Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurveega algas Jägala raftinguhooaeg
Eesti peaaegu ainus koht, kus raftingut saab korralikult teha, asub Jägala joast allavoolu. Sel kevadel on jõelõik juba jääst vabanenud ja vett on rohkem kui viimastel aastatel, mis sõidu väga seiklusrohkeks teeb.
Raftingul sõidetakse spetsiaalsete kummiparvedega, millel on põhjas auk, kust sissetulnud vesi uuesti välja saab minna. Nii ei täitu kummiparv kärestikus üle serva sissetulnud veega.
Kärestikuparves on tavaliselt 6?8 sõudjat ning tüürimees, kes juhib kogu meeskonna tegevust.
Tüürija peab juhtima paadi ohtlikust kohast eemale ja juhatama parema ja vasaku parda ?mootorite? tööd, sest juhtida saab veekeerises vaid kõvasti aerutades.
Jägalal kestab rafting ligi 10 minutit, selle aja jooksul kihutatakse üsna suure kiirusega kärestikust alla laisemale jõelõigule, kus paat tuleb kaldale tõmmata ja autokatusel uuesti joa juurde tagasi vedada.
Sel kevadel on veerohke ka Pirita jõgi, pärast jääminekut saab sealgi pikema raftinguelamuse.
Karmima sõidu soovijad sõidavad kevaditi Põhja-Lätti Amata jõele, kus on suurvee ajal Baltimaade suurim veemöll.
Esimest korda prooviti Jägalal raftingut sõita neli aastat tagasi, siis oli ujuvvahendiks Vene päritolu ümberehitatud päästeparv. Alates 2001. aastast on Jägala joa all sõidetud spetsiaalsete kärestikuparvedega, varustuses on kohustuslik päästevest, kiiver on soovitatav.
?Mitte igal kevadel ei ole piisavalt vett selle ekstreemse ettevõtmise korraldamiseks. Viimati sai raftingut korraldada 2002. aasta kevadel, aga ka siis oli vett vähe,? kommenteerib veeolusid raftingukorraldaja Toomas Pannal kanuu.ee?st. ?Suurvett jagub aga ainult loetud nädalateks.?
Eestis pakutava raftingu hinnad algavad 500 kroonist.