Toetuse taotlemisel kolm kriitilist tegurit

Kristo Palu 26. märts 2004, 00:00

Konkreetse näitena võib siin tuua Kuusalu valla lasteaia renoveerimisprojekti koostaja leidmist. Vallavalitsusel õnnestus möödunud aasta suvel kirjutatud rahataotlusprojektiga saada finantstoetus struktuurifondide ettevalmistamisfondist ehk PPFist. Nimetatud võtmeteguritest selle näite juures oli kõige problemaatilisem ajafaktor.

Rahataotlusprojekti esitamisest kuni finantseerimisotsuse teatavakstegemiseks kulus neli kuud. Veel möödus kaks kuud, enne kui jõudsime finantseerimislepingu allkirjastamiseni. Kõige keerulisem sellise ootamise juures on see, et enne lõpliku rahastamisotsuse teatavakstegemist ei saa alternatiivseid plaane rakendada.

Edasi kulus vallavalitsusel aega umbes üks kuu hankedokumentide koostamiseks ja ettevalmistamiseks. Kogu dokumentatsioon oli vaja koostada inglise keeles ja selle mahuks kujunes umbes 70 lehekülge. Rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni Eesti delegatsiooni kooskõlastus ja luba hanke väljakuulutamiseks nõudis umbes 1,5 kuud. Rahataotlusprojekti esitamisest oli kulunud 8,5 kuud.

Kui lisame kogu sellele ajakulule veel hanke läbiviimise perioodi, mis esialgsete hinnangute kohaselt võtab koos hilisemate kooskõlastustega kahe kuu ümber, siis saabki aastaring täis. Tavakodaniku silmis on aga see aasta mahavisatud aeg, sest silmaga nähtavat tööd lasteaia renoveerimisel ju ei toimunud.

Peamiseks ohuks ja negatiivseks pooleks peale ajafaktorile on ilmselt projektide omafinantseering. Keskmiselt 25protsendiline omapoolsete vahendite leidmine kogu investeeringute mahust on ühest küljest loomulik, teiselt poolt aga võib meie ressursi piiratuse tõttu saada takistuseks. Lasteaia renoveerimiseks ja sisustamiseks kuluks ühtekokku 18 miljonit krooni. Projekti tegemiseks saime toetust 300 000 krooni, kokku kulub projektile 550 000 krooni. Vahepealne summa tuleb vallal endal leida.

Suure tõenäosusega võib kujuneda olukord, kus fondide raha on küll olemas ja ootab rakendamist, kuid neid vahendeid suudavad edukalt taotleda vaid need piirkonnad, omavalitsused ja mittetulundusühingud, kus arengutase on küllalt kõrge ja omafinantseeringuteks vajalike vahendeid on piisavalt. Sellisel juhul suureneb vahe riigi erinevate regioonide arengutasemetes veelgi.

Selliste ohtude ennetamisel kujuneb oluliseks riigi vastavate institutsioonide roll, kes peaksid vähemalt vajaliku oskusteabega abistama regioone, omavalitsusi ja ettevõtteid oma jõudusid mobiliseerima, et fondide vajalikke rahastamisnõudeid oleks võimalik täita.

  • Kadri Reinthal, rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna planeerimise talituse juhataja kt:
    On vähetõenäoline, et omafinantseeringu puudumine saab takistuseks Euroopa Liidu struktuuriabist raha taotlemisel. ELi struktuurifondide kaudu toetatakse projekte, mida peetakse regionaalsel tasandil nii oluliseks, et ollakse valmis ka kohapeal nendesse omapoolselt panustama. Regionaalsete erinevuste suurenemise vältimiseks on mõningate meetmete raames ?näiteks keskkonnameetmes ? lubatud ühest kohast esitada ainult üks taotlus tegevussuuna kohta.

Riik suhtub ELi struktuurifondide alasesse teavitusse väga tõsiselt. Riigi loodud maakondlikest arenduskeskustest saavad projektitaotlejad hankida lisateavet taotlemisprotsessi, tingimuste jms kohta ning konsulteerida eelnevalt oma projektide osas. Lisaks koostatakse ELi toetuse taotlejatele vastavad käsiraamatud ja juhendmaterjalid ning taotlejad saavad küsimustega pöörduda ka konkreetse meetme rakendusüksusesse. Kavas on korraldada mitmeid erinevaid teabepäevi, et selgitada ELi struktuurifondidest abi taotlemise põhimõtteid ning võimalusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:18
Otsi:

Ava täpsem otsing