Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Päritolutõendil muutub kujundus
Liitumine Euroopa Liiduga (EL) toob kaasa muutused seni Eestis väljastatud kauba mittesooduspäritolu tõendavate päritolusertifikaatide vormides ja päritolu määramise alustes.
Mittesooduspäritolu tõendavaid päritolusertifikaate on Eestis väljastatud 1993. aastast alates.
2000. aastal võeti kasutusele isekopeeruvad sertifikaadivormid. Eestis väljastab päritolusertifikaate Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (EKTK).
Euroopa Liiduga ühinemise lepingu ning lisatud ühinemisakti artikli 2 järgi kehtib põhimõte, et liikmesriik kohaldab ühenduse seadustekogu (acquis communautaire) liitumise kuupäevast.
Alates tänavu 1. maist rakendub liituvates riikides Euroopa Ühenduse tolliseadustik ja selle rakendussätted. Kauba mittesooduspäritolu määratlemisel võetakse aluseks ühenduse tolliseadustiku artiklid 23?26. Kauba mittesooduspäritolu sertifikaati, edaspidi üldsertifikaati, käsitlevad sätted on toodud ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artiklites 47?54. ELis kasutusel oleva üldsertifikaadi vorm on toodud ühenduse tolliseadustiku rakendussätete lisas 12.
Eestis hakkab üldsertifikaadi väljastamist reguleerima tänavu 1. mail jõustuv Eesti tolliseadusest tulenev vabariigi valitsuse määrus. Määrus on praegu rahandusministeeriumis väljatöötamisel.
Suuri muutusi sertifikaadi vormides ei tule. Mõõdud jäävad samaks, samuti lehtede arv (originaal, koopia ja taotlus). Muutub veidi kujundus. Kaubanduskoja logo asemele tuleb tekst ?European Community? ja kaob lahter 8, kuhu täna kirjutatakse arve number ja kuupäev. Üldsertifikaate jääb endiselt väljastama kaubanduskoda.
Siinkohal palve firmadele ? mitte soetada liigseid koguseid praegu kehtivaid vorme. Kui uued vormid on trükitud, siis teatame sellest EKTK Teatajas.
Autor: Lidia Friedenthal