Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Liit toob ajagarantiiga veoteenused
Peatselt avanev ELi majandusruum toob tollipiiride kadumise ja kaupade liikumise kiirenemisega siinsele veoturule uued teenusepakkujad, samas laienevad tarbija valikuvõimalused ning kasvavad ootused pakutavatele veoteenustele.
Tollipiiride kadudes võib aga teiste seas turule pürgida firmasid, kes ei suuda vastava infrastruktuuri puudumisel väljapakutud kvaliteediga teenuseid osutada.
Eeldatavasti hakatakse ELis pakkuma häid ja väga häid veohindu. Ainuüksi soodsa hinnalubaduse baasil otsustades võib tarbija valik ebaõnnestuda, sest pole teada, kas ja kuidas transporditeenus toimib.
Kõik siinsed turuosalised on sunnitud oma ?ansid ELi kontekstis uuesti üle vaatama. Turumuutustele reageerides toob Schenker mais maanteetranspordi väikesaadetiste (0?2500 kg) segmendis turule kõigis ELi riikides toimivad ajagarantiiga teenused, mis panevad ekspedeerijale kauba kohaletoimetamise aja suhtes senisest märgatavalt suurema vastutuse.
Lisaks maanteetranspordi graafikujärgsetele tavavedudele, kus kaubad liiguvad firma võrgustikus kindlate tarneaegadega ja sissetöötatud veoliinidel, annab ekspedeerija ajagarantiiga teenuste puhul tarbijale 100% ajagarantii ehk võtab lepingulise kohustuse saadetised täpselt kokkulepitud ajaks sihtkohta toimetada. Uued teenused annavad tarbijale kõrgema tarnekindluse ning veoraha tagastamise garantii, juhuks kui kaup ekspedeerijast olenevatel põhjustel lubatud ajaks sihtkohta ei jõua. Rahatagastuse garantiid pakuvad praegu näiteks mitmed lennutranspordifirmad.
Uusi teenuseid saab kasutada saadetistele arvestusliku kaaluga kuni 2500 kg ning tarneklausliga DDU, mis tähendab, et teenuste eest tasub eksportöör.
ELis on ettemakstud tarneklauslid laialt levinud, ehk kauba saatja vastutab ka transpordi eest. Ekspedeerija vastutab saadetise õigeaegse kohaletoimetamise eest eksportööri ees, kauba saatja omakorda saaja ees. Logistikas on infotehnoloogilise arendustegevuse põhieesmärk tarneahela täieliku kontrollitavuse ja kõrge tarnekindluse tagamine ning administreerimise vähendamine. Logistikafirmad käsitlevad küll kaupu ja organiseerivad nende ühest punktist teise toimetamise, kuid nende peamiseks töövahendiks on info. Infovoogude haldamise efektiivsus määrab paljuski teiste tööprotsesside tulemuse.
Seetõttu on suuremad logistikakontsernid viimaste aastate jooksul aktiivselt panustanud oma transpordisüsteemide läbipaistvusse.
Ridamisi on kasutusele võetud uusi tehnoloogilisi lisateenuseid, nagu saadetiste jälgimine (tracking). Schenkeril on lisaks välja arendatud unikaalne üleeuroopaline maanteetranspordi saadetiste veoaega planeeriv internetipõhine tarneplaan (scheduler), samuti paigaldab firma Euroopas igale maanteetranspordi süsteemis liikuvale väikesaadetisele kõigis terminalides automaatselt tuvastatava vöötkoodmarkeeringu.
Logistikaturul olevad IT tugiteenused, nagu veoaja planeerija ja saadetiste jälgija, muudavad firma lubadused ja osutatud teenuse kergelt võrreldavaks.
Planeerija aitab huvilistel leida ELi piires maanteetranspordisaadetiste veoaja ning osutab, mis tingimustel saab broneerida ajagarantiidega vedusid. Saadetiste jälgija omakorda võimaldab klientidel ja klientide klientidel jälgida kaupade jaotust reaalajas. Süsteemi on integreeritud kõik praegused ja ELiga liituvad riigid ning klientidel on võimalik teha väljavõte nii juba kohaletoimetatud kui ka teelolevatest saadetistest vabalt valitud ajaperioodi lõikes.
Lähiajal on valmimas täiendav ELi-sisese maanteetransporditeenuse kvaliteedimõõdik KPI, mis annab kasutajale internetipõhiselt kaupade tarneplaani ja veotellimuse täitmise automaatse võrdluse.
KPI on kontrollinstrument, mille abil saab klient kiirelt ja mugavalt jälgida, kas tegelik teenus vastab lubatule. Taoline lisateenus on Euroopa maanteetranspordis küll ainulaadne, kuid tõenäoliselt arendavad ka teised teenusepakkujad välja sarnased kvaliteedimõõdikud ning siis on tarbijal võimalus juba eri teenusepakkujate sarnaste toodete lõikes antud ajalubadusi ja tegelikke sooritusi adekvaatselt võrrelda.
Autor: Hannes Veski