Majanduslikult terves kehas terve poliitiline vaim

ÄP 14. aprill 2004, 00:00

Kevad toob rõõmsaid majandussõnumeid igast valdkonnast ? nüüdsel kiirel perioodil pärast NATOga ja enne Euroopa Liiduga ühinemist. Majanduslikult terves kehas lehvib poliitiliselt terve vaim.

Äripäev prognoosib, et Eesti majanduse kasvutempo ei aeglustu ka pärast 1. maid 2004, mil esialgu lõpevad murrangulised poliitilised üleminekusündmused, vaid võtab taas sisse kuue-seitsmeprotsendise kiirenduse.

Eelmine aasta lõppes Eestile 4,7%-lise majanduskasvuga, mis on rikka Euroopa mõistes kiire, kuid Läti ja Leeduga võrreldes aeglane. Ent selle aasta algusest on olnud palju edasiminekuid. Eksport kasvas lisaks jaanuari kümnele protsendile veebruaris 18% (aastases arvestuses), ja seda tugeva euro ja krooni tingimustes, mis teeb tulemuse veelgi hinnatavamaks.

Loodetavasti on lõpuks käes see aeg, mil investeeringud ? on need siis rekordilised välisinvesteeringud või kodumaised, peamiselt euronormidega kohandamiseks tehtud ? hakkavad genereerima eksporti. 1. maist on oodata eksporditurgude laienemist nii lääne kui ida suunas. Aastakümnendi kestnud diskrimineerivate Vene topelttollide ajastu saab ilmselt lõpu ja idakaubandus jätkub edaspidi normaalselt.

Kahtlemata veab hetkel majanduskasvu kaubanduslik buum: praegu näitab kompass kohalike elanike ostuaktiivsust, mis 1. mail võib mõnevõrra raugeda. Hinnatõusu kartuses varutakse suhkrut-soola, ostetakse uusi arvuteid ja hea minek on väljaspool ELi toodetud uutel autodel, mis saavad peatselt tollimaksu. Ega kaupmehed pole kadedad ka, vaid annavad omalt poolt tarbija hirmudele hoogu juurde, kuigi statistika kinnitas märtsis hoopiski kõigi aegade madalaimat inflatsiooni.

1. mail pöördub tarbimiskompass põhja, kui EList pärit turistidel avaneb võimalus ?eksportida? tunduvalt suuremaid kaubakoguseid kui seni, seega ei tarvitse kaubanduse läbimüük kohalikel varude peal elamise tõttu väheneda.

Kaubandusse tehti ikkagi 40% eelmise aasta investeeringutest ? uute kaubakeskuste ja ladude ehitamiseks. Kohalike tarbimine võib jääda siiski piiratuks, kuna laenude teenindamiseks kulub üsna palju raha, mida eest varem ostukorvi täideti. Suure hinnahüppe on teinud kinnisvara, eelkõige korterite hinnad. Tööjõu vabam liikumine tähendab ka seda, et siia tuleb töötajaid rikastest riikidest.

Näiteks asutasid välisfirmad pärast möödunud aasta euroreferendumit Eestis kokku 250 tütarettevõtet. Siia tulevatel välistöölistel on kinnisvarahindade jätkuva tõusu tingimustes soodsam osta endale eluase kui üürida. Kinnisvara omamine Eestis võib paista jumekas äriidee.

Hea elu võib lõppeda siis, kui kinnisvaralaenude aluseks olev euribor tõuseb. Meie õnneks või õnnetuseks pole Euroopa majandus aga veel nii tugev, et kannataks ära intressimäärade tõstmise. Majanduslikku aktiivsust peegeldab hästi Tallinna börs, millel pole just palju puudu 1997. aasta tipptasemetest ? oleks seal vaid rohkem aktsiaid, siis oleks portfelliinvesteeringutel suurem maht taga.

Meie optimismi allikas on tõdemus, et pole ühtki majanduslikku või sotsiaalset valdkonda, mida statistikaga hõlmata saab ja mis tagasi läheks. Vaielge meile vastu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:21
Otsi:

Ava täpsem otsing