Eesti krooni saatusekaaslased

Rahal on kultuurikandja roll, mis on oluline nii riigi elanikele kui ka külalistele. Ühine rahasüsteem võib küll elu mugavamaks muuta, kuid vähendab rahailma mitmekesisust.

Raha on raha, aga igas riigis on maksevahendil piirkonnaomased ning ajalooliselt väljakujunenud nimetused. Rahal kujutatud isikud ja paigad annavad välismaalasele ülevaate riigi ajalooliselt tähtsaks peetavatest isikutest. Müntidel on nii mõnigi kord kujutatud floora ja fauna esindajaid, mis iseloomustavad hästi kohalikku loodust ja väärtusi. On huvitav jälgida ka raha kujunduslikku poolt ja värvikasutust, mis võib varieeruda tagasihoidlikest toonidest julgete värvilahendusteni.

Paberrahadel on klassikaliselt esiküljel kohalikud tähtsad tegelased. Tagakülje kujundus haakub tavaliselt esiküljel kujutatud isiku tegevusvaldkonnaga või piirkonnaga kas realistlikus või abstraktsemas laadis.

Horvaatia rahvusliku maksevahendi nimetus kuna (tõlkes nugis) pärineb Rooma ülemvõimu ajast, mil koormisi võeti tollal kõrgelt hinnatud nugisenahkades. Tänane kuna on olnud kasutusel kümme aastat, horvaadid armastavad kunat, see kuulub lahutamatu osana nende identiteedi juurde.

Dalmaatsia ranniku elanike paberrahal on kujutatud poeete ja kirjanikke, teisi rahvuslikke tegelasi ning poliitikuid. Paberrahade esiküljel võib tähtsate inimeste kõrval leida malelauamustrilise Horvaatia vapi, mille juures sõnad riigihümnist ?Lijepa na?a domovino? (Meie kaunis kodumaa). Raha tagaküljelt vaatavad vastu tähtsamate linnade ? Zagrebi, Pula, Rijeka, Spliti, Dubrovniku, Osijeki, Vukovari, Vara?dini ? arhitektuuriväärtused.

Müntidena on kasutusel 1, 2 ja 5 kunat, mille esiküljel tõmbab pilku jooksev nugis, tagaküljel vaatavad aga vastu vastavalt lõunaööbik, tuunikala või pruunkaru. Peenraha kannab Horvaatias nimetust lipa (pärnaleht) õitsvat pärnaoksadega mündi esiküljel. Tagaküljelt võib aga leida mitmeid taimeriigi esindajaid: maisitõlviku, viinamarjakobara, tamme, tubakataime, oliivipuu oksa ning mägedes kasvava lille degeenia (Degenia velebitica).

Paberrahadest on Sloveenias käibel 10, 20, 50, 100, 200, 500, 1000, 5000 ja 10 000 talaari. Võrdluseks: üks Eesti kroon on ligikaudu 15 Sloveenia talaari.

Sloveenia raha paistab silma rõõmsa värvivaliku ja loomingulise lähenemisega, millel ilutsevad tähtsad ninad. 20talaarise tagaküljel jääb silma Sloveenia maakaardi visuaal. 50talaarisel olev matemaatik Jurij Vega paistis muuseas silma sellega, et arvutas konstandi p 140kohalise täpsusega ning see rekord seisis tema nimel üle 50 aasta. Rahatäht, millel väärtust 100 talaari, toob esile aga impressionistliku kunstniku Rihard Jakopici antiikse ilmega näo.

Sagedasti leidub sloveenlaste kukrus rahatäht väärtusega 1000 talaari. Sellel on kujutatud nende suurim poeet France Preseren, kelle luuletusest sündis ka Sloveenia hümn. Rahale kirjutatud hümni esimene sõna prijatli tähendab sõpra, mis omakorda viitab sõprusele ja vendlusele laiemas mastaabis. Sloveenlaste kõnepruugis kutsutaksegi seda raha sõbraks!

Müntidena kasutusel olevatel talaaridel tõmbavad pilku loomariigi kodanikud, kellest on esindatud forell, kaljukits, hobune, valge-toonekurg ja sõnn. Kahetalaarisel on kujutatud aga Eesti rahvuslind, kes on sloveenlastele rahu sümboliks. Samuti kulgeb suitsupääsukeste rändetee üle Eestist poole väikesema Sloveenia.

Peenrahadel stotinitel on samuti kujutatud mitmeid toredaid loomakesi, kuid kuna see rahaühik on tühise väärtusega, pole isegi sloveenlased neid rahaühikuid juba aastaid näinud.

Leedu littidel näeb nii kirjanike, poeetide, pilootide kui ka keeleteadlase, piiskopi, poliitiku ja rahvusliku ärkamisaja tegelaste näopilte. Tagakülgedelt võib leida Trakai kindluse, Vilniuse vanalinna vaateid, loodusmaastikke ning teisi leedukatele olulisi paiku.

Kõige väiksemal paberrahal on suure Leedu naiskirjaniku Julija ?emaite elutark nägu. Rahatähe teiselt küljelt vaatab aga vastu barokne puukirik 18. sajandist. Kümnelitisel on kangelaspiloodid Steponas Darius ja Stasys Girenas.

Müntidena on vermitud 1-, 2- ja 5-litine, sente on ühest viiekümneni. Kõikide müntide tagaküljel ratsutab Leedu vapihobune, esiküljel on aga on kasutatud geomeetrilisi kujundeid ja ornamente.

Slovakkia rahatähtedel on palju religioosseid sümboleid ja tegelasi ? preestreid, misjonäre, madonnasid ning kirikuvaateid. 20krooniselt vaatab vastu valdjas Pribina ? esimene kroonitud Slovakkia valitseja, kes tegutses Nitras, põlises kaevanduslinnas, mis vaatab vastu raha teiselt küljelt.

Paberrahal, millel väärtust 100 krooni, tervitab punastes-hallides toonides Levoca Püha Jakobi kiriku altari madonnakuju. Suurima väärtusega paberraha kannab numbrit 5000, mille väärtus küündib Eesti rahas ligikaudu 1920 kroonini.

20hellerilisel mündil on kujutatud 2494 meetrit kõrge Krivani mägi, mis on Slovakkia suveräänsuse sümbol. 50hellerilisele on valatud renessansiaegne kindlustorn.

Müntidelt võib leida veel Madonna ja Veenuse kuju ning ratsaniku. Suurimal ehk 10kroonisel mündil on filigraanse mustriga pronksrist, mis pärit 10.?11. sajandist. Müntide tagaküljel seisab riigivapp, mis kujutab kolme mäge ja risti, see sümboliseerib kolme pühakut.

T?ehhoslovakkia kroon nägi ilmavalgust 1918. aastal, nime sai see varem kasutusel olnud Austria krooni järgi. T?ehhoslovakkia natsionalistid soovisid küll krooni nime asendada teiste nimedega, kuna see tuletas liigselt meelde keisririigi aega.

Uuteks nimedeks pakuti sokol (pistrik) ja repa (peet), kuid vana nimetus oli levinud ning populaarne, mistõttu see jäi samaks. Tänane T?ehhi kroon on käibel 1993. aastast ning koosneb sajast hellerist.

Väikseim T?ehhi raha on 10 hellerit, see kaalub 0,6 g, väärtuseks 5 Eesti senti. Lisaks eksisteerivad ka 20- ja 50helleriline, mis on vermitud 99% ulatuses alumiiniumist. Müntidena on kasutusel ka kuus erineva väärtusega krooni, mille kõige tagaküljel on T?ehhi võimukas vapilõvi.

Ühekroonisel on kujutatud kaitsepühaku Vaclavi kroon, kahekroonisel jällegi ajalooline ehe.

5krooniselt vaatab vastu läbi Praha linna voolav Vlatava jõgi Karli silla motiiviga.

Suuremate müntide peal või kohata veel vaateid Prahast ning T?ehhi suuruselt teisest linnast Brnost.

Autor: Sigrid Suu