Tallinna Prügila ja Cleanaway rikuvad koostööd tehes jäätmeseadust

Tegelikult käib sellelaadne koostöö juba eelmisest sügisest, kuid tänavu 1. mail jõustunud uus jäätmeseadus peab sorteerimata jäätmete ladestamist prügilasse seaduserikkumiseks. Samas oli alles eelmisel aastal tööle hakanud Tallinna Prügila peaeesmärk nimelt jäätmemajanduse vastavusse viimine euronõuetega.

?Minu arust rikub praegusel hetkel seadust Tallinna Prügila, kes sorteerimata prügi vastu võtab,? leiab OÜ Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas juhatuse esimees Heinar Leismann. ?Kõik teised prügifirmad peale Cleanaway teevad meiega selles osas koostööd.?

?Sorteerimist saab praegu mitmeti mõista,? tõrjus süüdistusi Tallinna Prügila juhatuse liige Aadu Võsu. ?Kõigepealt on tarvis selgeks teha, mida sorteerimise all mõistetakse, alles siis saab sellest edasi rääkida. Mina pole näinud keskkonnaministri määrust, kus see oleks paika pandud.? Võsu viitab sellele, et nemad sorteerivad prügi kohapeal. Tema kinnitusel suudavad nad prügist välja sortida umbes 5 protsenti taaskasutatavaid jäätmeid.

?Tegeleme selle osa jäätmete väljavõtmisega, mis on majanduslikult põhjendatud. Nii nõuab ka seadus,? väidab Võsu. ?Senikaua, kui pole üheselt selge, mida sorteerimise all mõeldakse, ei saa olla ka ühest vastust. Niikaua sõidavad ka Cleanaway prügiautod otse lõppladestuspaika ja meie ladestame seda enda meelest sorteeritult.?

?Tallinna Prügila meelest tähendab sorteerimine seda, kui võtta tonnist prügist välja kaks klaaspudelit," kommenteerib Leismann. ?Meie tehas suudab olmeprügist välja sorteerida 20?25% jäätmeid, mis lähevad taaskasutusele. Tallinna Prügila liigub vastuvoolt nii Euroopa Liidu nõuetele kui ka Eesti seadustele.?

?Tallinna Prügila ja Cleanaway väited, nagu määruse puudumine midagi takistaks, on puhas hämamine. Seadus ütleb selgelt, et prügi tuleb võimalusel lasta läbi sorteerimistehase,? lausus keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. ?Tallinnas on selline tehas olemas, lisaks tegeleb osalise sorteerimisega ka Ragn-Sells.?

Küsimusele puuduva määruse kohta vastas Eek: ?Jäätmeseadus ütleb selgelt, et keskkonnaministril on õigus kõnesolev määrus välja anda, kuid kindlasti ei pidanud see olemas olema seaduse jõustumise hetkel. Usun, et jõuame selle määruse juurde alles aasta lõpus. Ja ega selles määruses ei saagi mingit kindlat väljasorditavat massiprotsenti kehtestada, see oleneb ikkagi konkreetsest prügilastist.?

Cleanaway Eesti juhatuse ja Tallinna Prügila nõukogu liige Indrek Elhi ei leidnud nädala jooksul aega Äripäeva küsimustele vastamiseks.

Läinud aasta lõpus Cleanaway Balti peadirektor Ciprian Lopata väitis oma ametissenimetamise järel: ?Cleanaway grupi eesmärk on nüüdisaegse jäätmehoolduse ja puhastusteenuste terviklahenduste pakkumine.?

Jõelähtmes 67 hektaril asuva Tallinna Prügila kogumaksumus kuni sulgemiseni on ca 900 miljonit krooni.

Tallinn ja Euroopa Liidu ISPA fond toetasid projekti 95 miljoni krooniga, ehitades prügila juurdepääsutee ja kanalisatsioonitrassi.

Prügila äriplaan näeb ette Tallinna ja selle ümbruse jäätmete käitlemist 40 aastat. Järgmised 20 aastat kuluvad prügila sulgemisele, gaasikogumisele ja järelevalvele.

Cleanaway on Eesti suurim jäätmekäitlusettevõtete grupp, tegutsedes 12 tütarfirmaga paljudes siinsetes linnades.

Aastaid tagasi nime all SKP Recycling Tallinnaga Jõelähtme prügila rajamise leppe sõlminud ettevõte käitleb Eestis olme-, ehitus- ja tööstusjäätmeid, rajab prügilaid ning hooldab tänavaid ja haljasalasid.