Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Miks Eestis kõiki teenuseid ühelt firmalt ei osteta?

Rivo Sarapik 26. mai 2004, 00:00

Logistikakontserni Panalpina tegevjuht Bruno Silder rääkis ajakirjale Cargovision, et alati one-stop-shopping ehk ?kõik teenused ühest kohast? kontseptsioon ei tööta. Panalpina klientide seas läbi viidud uurimus näitas Silderi sõnul, et 71% klientidest ei uskunud, et üks logistikafirma oleks suuteline haldama kogu nende tarneahelat.

Ehkki Panalpina klientidel on partnerite arv viimaste aastate jooksul suhteliselt suur olnud, plaanivad kliendid tarnijate-partnerite arvu vähendada. Silderi hinnangul on kontseptsiooni hoolega propageerinud just teenusepakkujad, kuid kliendid püüavad siiski riskide maandamiseks ning realistlikuma lahenduse leidmiseks mitut partnerit oma tarneahelasse kaasata.

Viimased paar aastat on oma tegevusi ja teenuseid ühendanud DHL ja Danzas. DHL lisas ühisfirma pagasisse kiirkulleriveod, Danzaselt tulid näiteks maanteevedu ja ka ookeaniveod. Ühisfirma jäi kandma ühte, DHLi logo.

DHLi müügi- ja marketingijuht Salmen ?ois leidis, et Eestis ei ole tegelikult ?kõik teenused ühelt teenusepakkujalt? kontseptsioon nii juurdunud või see periood veel üle elatud nagu mujal maailmas. ?Meie logistikaturul ei olnud varem võimalust osta kõiki teenuseid ühelt teenusepakkujalt, nüüd viimaste aastate jooksul on need võimalused tulnud,? selgitab ?ois ja lisab, et vaid ühelt partnerilt teenuseid ostvate klientide arv kasvab.

Kliendid eelistavad üht partnerit ?oisi hinnangul peale terviklahenduse ka rahasäästu tõttu, ühelt teenusepakkujalt ostes on võimalik ka paremat hinda kaubelda.

Siiski eelistavad logistikateenuse kliendid täna riskide jagamiseks mitut teenusepakkujat kasutada.

Endine Tallinna Kaubamaja logistikajuht Jüri Jakobson selgitab, et erinevate logistikavaldkonna teenusepakkujatega on firma üritanud järgida põhimõtet, et on üks niinimetatud põhitegija, kuid peale selle on alati olemas ka alternatiivid. ?Seda mitte koostööpartnerite pinge all hoidmise pärast, vaid eelkõige võimalike paremate lahenduste otsimise eesmärgil ning riskide operatiivseks maandamiseks,? lisab Jakobson.

Näiteks välistranspordi osas kasutas Tallinna Kaubamaja koostööpartnerit, kelle kanda oli kuni 65 protsenti välisvedude mahtudest, kuid peale selle olid olemas ka teine, kolmas ja neljas, kes tegelesid kas suundadega, milles suutsid paremat teenust pakkuda, või kelle erinevate suundade teenust Kaubamaja pisteliselt katsetas, leidmaks veelgi paremaid lahendusi oma logistiliste vajaduste rahuldamiseks.

?Kui koostöö sujub tõrgeteta, peame siiski ka ise oluliseks, et üritaksime säilitada teenuste kokkulepitud mahud,? lisab Jakobson. q

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing