Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mälupulk sobib palju liikuvale inimesele
Kümmekonna aasta eest hakati uusi arvuteid tootma 3½-tolliste flopiketaste lugemiseks mõeldud seadmetega. Praegu on need lugejad uutest arvutitest kadumas tänu andmehulkade suurenemisele ning uute salvestusseadmete tunduvalt paremale kiiruse, mahu ja hinna suhtele. Tavaline arvutiketas mahutab 1,44 megabaiti (Mb) infot, üks 128 Mb mälupulk aga mahutab 88 flopi andmed. Mälupulki ja -kaarte toodetakse erineva mahuga.
Mälupulk on tavaline mälukivi pisikeses korpuses, mille küljes on standardne universaalse järjestiksiini (USB) pistik. Enamikus arvutites on USB-pesa, kuhu mälupulk ühendada. Kahjuks asuvad mõnes arvutis vajalikud pistikud teistele pistikutele liiga lähedal, mis raskendab mälupulga ühendamist ja mõnel juhul teeb selle suisa võimatuks. Sellisel juhul on abiks USB pikendusjuhtmed, millega saab tuua mälupulga ühenduskoha kergemini ligipääsetavasse kohta.
Sama mälumahuga mälukaardid on üldjuhul odavamad kui spetsiaalsed mälupulgad, sest nende kasutamisvaldkond on laiem. Failide transpordiks saab edukalt kasutada näiteks CompactFlash-kaarte, mis on algselt mõeldud kasutamiseks digikaamerates, MP3-mängijates ja pihuarvutites. Mälukaarte kasutades on vaja ka kaardilugejat, mida toodetakse nii statsionaarseid, mis paigaldatakse arvuti korpuse sisse, kui ka väliseid, mis ühendatakse arvutiga ? sarnaselt mälupulgaga ? üldiselt USB-, aga vahel ka FireWire-pistikusse.
Mugavam on kaasas kanda ühte pisikest mälupulka kui mälukaarti ja välist lugejat. Inimesele, kes peab transportima suuremaid faile ja/või juba omab seadmeid, mis neid kaarte kasutavad (kaamerad, diktofonid jms), on otstarbekam osta eraldi kaardilugeja ja võib-olla ka (lisa)mälukaart.
Kui enamik failide transpordist toimub kahe arvuti vahel, siis võib osta mõlemasse arvutisse statsionaarse kaardilugeja ning loobuda välisest kaardilugejast. Siis tuleb kaasas kanda ainult kaarti, mis oma mõõtmete ja kasutusmugavuse poolest ei jää enam alla mälupulkadele.
Mõlemaid on väga lihtne kasutada, tuleb vaid mälupulk või kaardilugeja arvutiga ühendada, Windows XP operatsioonisüsteemiga arvuti tunneb seadme automaatselt ära ning tekitab arvutisse kasutaja jaoks uue ketta. Vanema operatsioonisüsteemiga arvuti või haruldasema kaardilugeja puhul võib olla vajalik eelnev draiverite installeerimine arvutisse.
Ketas on kasutatav täpselt samamoodi nagu arvutis olemasolevad kõva- või flopikettad. Sarnaselt flopiketastega ei tasu mälupulka arvutist eemaldada sinna kirjutamise ajal või siis, kui mõni programm veel kasutab avatud dokumenti.
Viimasel ajal on hakatud tootma ka multifunktsionaalseid seadmeid, kus on mälupulgaga ühendatud näiteks MP3-mängija või pisike digikaamera. Mõnel mälupulgal on lisaks ka diktofon ja/või FM-raadio. Hinna poolest on sellised hübriidseadmed üldiselt samas suurusjärgus kallimate USB mälupulkadega, olles samas odavamad, kui osta sama funktsiooniga eraldi seadmed. Seega saab nüüd soovi korral kanda kahe seadme asemel kaasas ainult ühte.
Autor: Alar Pardla