Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Juht saab oma EQd treenida nii grupi- kui ka eraviisilistel treeningutel

Signe Vesso 05. juuli 2004, 00:00

Eesti on väike ja üksteist sageli teatakse. See pidurdab sageli isiklike raskete olukordade väljatoomist ja analüüsi lühiajalistel koolitusel. Samas on palju tulusam analüüsida enda töösuhteid ja nendega seotud tundeid kui üldisi juhtumeid. Pikaajalises grupis tekib usalduslik õhkkond ja avastatakse, et teiste olukorrad on tihti sarnased. Ka grupiliikmed aitavad üksteisel leida uusi lahendusi keerulistele töösuhetele.

Individuaalse treeningu puhul aitab juhil oma olukordi ja tundeid analüüsida treener. Mõlemal juhul saab tundma õppida oma tugevaid ja arendamist vajavaid kompetentse ehk pädevusi, koostada endale arenguplaan ja saada selle teostamisele juhendamist. Arenguplaan sisaldab spetsiaalselt koostatud kodutöid ja harjutusi soovitud eesmärgi saavutamiseks.

Kuna inimeste juhtimine toimub suhete kaudu, siis just suhetes esinevad tunded määravad juhi töö efektiivsuse. Üks valdkond, millega ollakse kõige enam kimpus, on tagasiside andmine töötajatele. Just seal on tunnete osatähtsus eriti suur. Tagasiside eesmärk on töötaja motivatsiooni tõus ja selle tulemusena paremad töötulemused.

Seda ei saa ametlikult või formaalselt teha, sest siis tagasiside lihtsalt ei tööta. Tagasisidet saab tõhusalt anda vaid sobivalt oma tundeid väljendades ja töötaja tunnetega arvestades.

Me oleme liiga harjunud süüdistama, kuna see on meie kultuuris ja kasvatuses sügavalt sees. Väga kergelt võib tagasiside muutuda süüdistuseks. Tekitades sellega töötajas haavumist ja trotsi, mis sugugi ei aita tal oma tulemuslikkust arendada. Juht omakorda ehmub töötaja reageeringust. Peale selliseid n-ö ebaõnnestumisi võib ta loobuda tagasiside andmisest täielikult. See mõjub omakorda organisatsiooni arengule halvasti. Töötajad ei tea, mida neilt oodatakse, mida nad hästi teevad ja mida võiks paremini teha. Töötajatel võib kaduda respekt juhi vastu, juhti hakatakse kartma ja taga rääkima ? kaob kontakt. Töötajad ei rakenda kõiki oma võimeid ja võimalusi.

Tegelikult on juhi käes võti töötaja innustamiseks, annete arendamiseks ja nende välja toomiseks. Juhi ülesanne on ju aidata töötajal anda endast parim.

Kõike seda, oma tunnete teadvustamist ja kasutamist on võimalik emotsionaalse intelligentsuse treeningul arendada. Et tunded poleks vaenlased, mis toovad soovimatuid tulemusi, vaid sõbrad, mis aitavad suhteid hoida ja eesmärke saavutada.

See võimaldab juhil tunda rohkem rõõmu ja vähem stressi, nautida kooskõla oma mõtete ja tunnete vahel, olla rohkem tasakaalus.

EQ arendamise tulemusena õpitakse paremat toimetulekut kriitika, ootamatuste, muudatustega. Kiirenevate muutuste ajal on tähtis paindlikult ja kiiresti vastata muutunud olukordadele. Mingisse tundesse kinni jäädes on otsustus- ja tegutsemisvõime halvatud. Juhtubki see, mis on ebaedu põhjuseks: hakatakse ootama, et äkki laheneb asi iseenesest.

Individuaalne EQ treening algab eneseanalüüsist, mille põhjal töötatakse välja oma arenguplaan. Samuti leitakse erinevatele olukordadele sobiv tegutsemisstiil, kuna on mõistlik lasta asjadel juhtuda ja kuna mõjutada.

Oluline on, et individuaalsed kohtumised on regulaarsed. Areng nõuab treenimist just nagu spordiski. Sportlased ei saa häid tulemusi üksinda. Miks siis loodame muudes valdkondades tulemusi ilma treenimiseta? Seda mistahes valdkonnas ? ka meile konsultantidena on oluline ennast pidevalt treenida.

Praeguses elukestva õppimise keskkonnas on märgata kasvamas tendentse, et liidrid väärtustavad neid kursusi, kus tegeletakse tunnetega. Praegu muutub järjest olulisemaks oma töötajate juhendamine, arendamine ja meeskonna ressursside avamine. See nõuab juhtidelt teisi kompetentse kui varasematel aegadel. Suur osa nendest on just EQ kompetentsid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing