Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Spioonid sinu arvutis

Kaido Einama 14. juuli 2004, 00:00

Aeg-ajalt hüppab ekraanile mõni kummaline reklaamaken. Enam pole kahtlust ? arvutisse on pugenud spiooniprogramm. Kuidas tüütusest lahti saada ja kuidas ta arvutisse üldse sai?

Selgub, et vabaneda pole ebameeldivast sissetungijast alati just kõige lihtsam. Spioonid, reklaamiprogrammid ja muud pahalased, keda ei nimetata enam viirusteks, satuvad arvutisse tavaliselt lappimata turvaaukude kaudu või kasutaja teadmatusest mõnele OK nupule kiirustades vajutades. Kuid mõnikord on paha tarkvara sees ka mõnel võrgust laetud pealtnäha süütul programmijupil. Kõige rohkem tabab tavalisi arvutikasutajaid troojalaste ja spiooniprogrammide laviin mõne tasuta failijagaja arvutisse installimisel. Sellele järgneb pikk ja vaevarikas arvuti puhastamine, mis halvemal juhul võib lõppeda Windowsi uuesti-installiga.

Windowsit pole siin nimetatud asjata, sest just selle enimlevinud operatsioonisüsteemi jaoks on peaaegu kõik nuhkijad ja troojalased loodud. Nad kasutavad ära nii operatsioonisüsteemi kui veebilehitseja turvaauke ja tavakasutaja ei saa aru, mismoodi nad arvutisse satuvad. Tihti on juba uue Windowsi installimise ajal arvutisse pugenud mõni kaval spioonike, kui võrguiühendus on Windowsi paigaldamise ajal olemas. Enne, kui kõik operatsioonisüsteemi uuendused laadida jõutakse, võib arvuti olla juba nakatunud.

Paljuräägitud spiooni- ja reklaamtarkvara kõrvaldajad võivad küll eemaldada tuntumaid nuhkijad ja reklaamijaid, kuid üsna tihti jäävad nad hätta. Ja kui kasutaja oma arvutis turvaauke ei lapi, pole ka nendest suurepärastest programmidest abi. Sama auku pidi saabuvad ohtuderohkest internetist pahalased ikka ja jälle uuesti ning kogu jant algab otsast.

Kui kutsumata külaline on arvutis tuvastatud, tuleb asuda teda ettevaatlikult eemaldama. Sellised programmid ei paku lihtsaid mahainstallimise võimalusi, vaid üritavad end varjata ja ära peita. Tihti saab selliste kurikaelte eemaldamisega hakkama vaid spetsialist. Ise eemaldamisel tuleks aga järgida kolme reeglit:

1. laadi kohe arvutisse reklaamitarkvara avastamise programm. Tuntuimad on Ad-Aware ja SpyBot Search & Destroy. Viimane sisaldab ka spioonitõrjujat, mis nakatunud arvutis taustal käivitades aitab pahalase tegevust veidi takistada enne tema eemaldamist.

2. Vastavalt spioonitõrjeprogrammi soovitustele otsi leitud spioonitarkvara tõrjumiseks vahend usaldusväärselt võrgulehelt (link või pahalase nimi antakse tavaliselt spioonieemaldaja aruandes)

3. Kui ühtki sobivat tõrjujat ei leia, vajad spetsialisti abi. Kui siiski vaja käsitsi eemaldama hakata, peab enne tegema olulistest andmetest varukoopia ja eraldama arvuti võrgust.

Spiooniprogramm (spyware) ? enamasti reklaamitarkvara, mis jälgib kasutaja arvutis toimuvat, edastab üle Interneti arvutis olevat infot ja vastavalt sellele näitab ekraanil soovimatut reklaami. Tuleb kaasa tasuta programmidega või turva-aukude kaudu.

Trooja (trojan) ? tarkvara, mis tuleb arvutisse mõne muu programmiga kaasa ning teeb seal midagi, mida kasutaja ei taha: näiteks kopeerib andmeid Internetti või näitab reklaame. Tuleb arvutisse kahtlast päritolu tarkvaraga või arvutiviirusega.

Pahatahtlikud koodid (malware) ? programmijupid, mis teevad kasutaja arvutis midagi paha. Esimesed seda tüüpi kutsumata külalised olid floppidel levivad arvutiviirused, nüüd on lisaks e-maili teel levivatele pahatahtlikele programmidele olemas ka

Ärandaja (hijacker) ? ebameeldiv programm, mis muudab ära veebilehitseja kodulehe, asendab otsingulehe mõne reklaamist elatuva otsingumootoriga ja näitab kõiki lehti läbi puhverserveri, mille abil jälgitakse kasutaja veebisurfamist. Satub enamasti arvutisse turvauuenduseta Internet Exploreri kaudu.

Brauserilisand (Browser Plugin) ? programmijupp, mis installib veebilehitsejale nupuriba või lisafunktsioonid kasutaja loata. Eesmärk on koguda arvutikasutaja kohta infot. Reeglina imbub arvutisse Internet Wxploreri turvaaugu kaudu või kasutaja teadmatu tegutsemise tulemusena.

Keylogger ? klahvivajutuste salvestaja, mis registreerib klahvivajutused ja saadab need programmi omanikule. Pahatahtlikud keyloggerid üritavad varastada salasõnu ja krediitkaardi-infot, tihti on aga eesmärgiks kasutaja harjumuste teadasaamine ja selle põhjal talle reklaami pakkumine. Arvutisse satub mõne viiruse, troojalase või tasuta tarkvaraga.

Dialer ? ebameeldiv programm, mis võib ka rahakotti üsna oluliselt tühjendada. Dialer muudab ära arvuti sissehelistamisteenuse seaded, nii et koduse internetiteenuse pakkuja asemel helistab arvuti mõnel rahvusvahelisel kalli tariifiga telefoninumbril. Satub arvutisse kasutaja teadmatusest või mõne spiooniprogrammi koosseisus.

Kaughaldusvahend (Remote Administration) ? tavaliselt on kaughaldustarkvara kasutusel täiesti legaalselt, kuid seda võidakse kasutada ka ebameeldivatel eesmärkidel ? juhtida võõra arvuti ekraani, klaviatuuri ja muid lisaseadmeid üle interneti. Satub tavaliselt arvutisse viirusega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing