Riia sai Ryanairi endale. Ja mis siis?

Märtsikuises Äripäevas kirjutas Estonian Airi president Erki Urva Ryanairist: ?Meenutagem mõne kuu taguseid sündmusi, kus täpselt ühel päeval algatati nii Eestis, Lätis kui ka Leedus kampaania, milles süüdistati kohalikke valitsusi soovimatuses anda Ryanairile tegutsemiseks eelistingimusi. Kogu retoorika oli vürtsitatud utoopiliste lubadustega.?

Nüüd on Ryanairi jutt turistide hordidest Riiale mõju avaldanud. Sügisest hakkab odavlennufirma lendama Riiast Londonisse, Frankfurti ja Tamperesse, sest Riia lennujaam nõustus langetama reisijatasu Tallinna lennujaama tariifist neli korda odavama 71 kroonini (vt 28. juuli Postimees).

Äripäev jagab Tallinna lennujaama juhtide ja Eesti valitsuse seisukoha, et Ryanairile ei ole õige Riia kombel erisoodustusi teha.

Postimehe artikkel pealkirjaga ?Eesti kaotas turismilahingu Lätile? väidab, et Riia lennujaam jääb ?odavama hinna tõttu ilma hinnanguliselt paarisajast miljonist kroonist aastas, kuid samas jätaksid turistid Lätisse täiendavalt hinnanguliselt kolm miljardit krooni, millest riik teeniks maksudena vähemalt miljardi?. Läti asepeaminister Ainars Slesers ennustab, et lennureisijate arv võib järgmisel aastal kahekordistuda, jõudes kahe miljonini, ning 2010. aastaks võib reisijate arv kerkida viie-kuue miljonini.

Äripäeva toimetust need arvud ei veena. Arvatavad tulud on spekulatsioon ning pole ka põhjust uskuda, et Riiasse reisijate arv iga aastaga kerkiks ainult tänu sellele, et Ryanair seal nüüd toimetab.

Tallinna lennujaam on Ryanairi survel lennujaamamaksude alandamisest keeldunud, järgides põhimõtet, et lennufirmadel peavad olema maksude suhtes võrdsed tingimused. Seda põhimõtet tuleb Äripäeva hinnangul ka edaspidi järgida. Näiteks Tallinna ja Milano liinil lendav odavlennufirma Volare maksab ühtseid lennujaamamakse.

Kui Tallinna lennujaam vähendaks makse kõigile, kukuks jälle äri tasuvus (eelmisel aastal oli kasum 46 miljonit krooni). ?Lisareisijaid ilmselt küll tuleb, aga mitte sellises mahus,? sõnas Tallinna lennujaama finantsdirektor Eduard Tüür. Ja isegi juhul, kui maksu neli korda langetataks ja reisijate arv näiteks kolmekordistuks, ei suudaks lennujaam külastajaid vastu võtta. Tallinna lennujaama maht jääb aastas 1,5 miljoni reisija piiresse, tänavu loodetakse võtta vastu miljon reisijat.

Tallinna lennujaam võib kaaluda siiski erisuste tegemist kahel alusel ? mahu või kellaaja põhjal. Esimesel juhul oleks väiksematele tegijatele kõrgem hind, teisel juhul alandatakse lennujaamamaksu tipptunnivälistel aegadel, mil lennujaama koormus on väiksem. Samas peavad ka neid erisusi tehes kehtima ühtsed reeglid nii Ryanairile kui ka teistele.

Riia ?turismivõit? ei ole lõplik. Nii Ryanair kui Easyjet on teatanud huvist sellegipoolest Tallinna tulla, kui ikka sobivates tingimustes kokku lepitakse. Kellaaja alusel tehtud vangerdused tasudes võivad odavlennufirmasid rahuldada.

Seda, mis tingimistel Riia lennujaam Ryanairile maksu alandas, on lätlased seni varjanud. Kui teised lennufirmad ei saa lepingu tingimuste kohta teavet ega saa võrdsetes tingimustes kindlad olla, võib Riiast oodata turistide arvu kahekordistamise asemel hoopis skandaali.

Autor: ÄP