Loovus on õpitav ja treenitav

Sajandivahetusel kirjutas Shoicy Sano Honda firmast põhjapaneva artikli nõuetest 21. sajandi insenerile. Esikohal on loovus tooteloomes! Ei ole mõtet tegelda millegi arendamisega, millele sa ei saa midagi oluliselt uut lisada. Kõike tuleb teha maailma-, s.o leiutiste tasemel. Vastasel korral on parem seda juba osta. Lihtne näide: meie stantside ja pressvormide konstrueerijad ja valmistajad tellivad juhtsambad USAst. See tuleb odavam, kui ise teha. Stantside ja pressvormide alal olevat Eesti üks tugevamaid Euroopas Portugali kõrval.

Oskus loovalt konstrueerida ? just sellele on suunatud insenerikoolitus välismaal. Valmistaja on teisejärgulisem. Muidugi peab ka konstruktor pinkidel valmistamise võimalusi tundma. Aga valmistamisega kaasaegsetel arvprogrammjuhtimisega (APJ) seadmetel standardlõikeriistadega saab ka õppinud keskeriharidusega töömees hakkama.

Meil ei ole ajupotentsiaali tooteloomes sugugi vähem kui näiteks soomlastel, kel seitsmekümnendaist hakkasid levima loova töö tehnika kursused inseneri- ja jätkukoolituses. Loovusraamatute autor ja psühholoog Anti Kidron arvab, et just seetõttu ongi kartmatult loodud oma Nokia. Tähtsaim on tooteloomes tarbija rahuldamise kõrval ka soovide ennetamine uute asjade leiutamisega. Seegi on õpitav, treenitav.

Viimasel ajal on ülipopulaarne leiutav probleemilahendus. Saanud alguse vene dissidendi Alt?ulleri põhjapanevast teooriast TRIZ, on seda kõigis tööstusmaades edasi arendatud. Selle kui uue mõtteviisi on omaks võtnud tootearendajad maailmafirmadest Ford, Boeing ja Samsung. Seda õpivad tuhanded insenerid USAs, Jaapanis, Iisraelis, Venemaal. (Otsi internetist märksõna TRIZ, sellest on tuhandeid lehekülgi.) Me ei tohiks siin hiljaks jääda!

Jaapanis peetakse tähtsaks leiutava probleemilahenduse koolitusi juhtidele, et tutvutaks kõrgel tasemel selle suurepäraste võimalustega. Sam-sung Lõuna-Koreast palkas viis peaspetsialisti Minskist, kus tegeldi arvutiprogrammide loomisega Alt?ulleri teooria alusel.

Kuidas ideid efektiivseimas insenerikeeles, nimelt joonistes, vormistada, kuidas joonistest aru saada ja raha kokku hoida? Arvutil joonestamine ? CAD (computer aided design) ? on selle obligatoorne osa. Tuleb aga silmas pidada, et arvuti ei tee ise midagi sisulist uut. Enamasti on kasulik inimest otsustaja ja kontrollijana vahel hoida.

Tehnikasse tungib sisse jõuline hüdraulika, elektrotehnili-sed juhitavad ajamid ja arvprogrammjuhtimine. Ole ainult mees ja arenda masinate loomist komponente kasutades! Harjunud nõukogude suurtootmisega, olin kümme aastat tagasi imestunud, kui kohtasin Lõuna-Saksa mägikülas eriotstarbeliste ehituslaadurite tootmist, kus tehast poolesaja töölisega juhtisid viis inseneri-konstruktorit. Raamatupidamine, varustamine, turustamine, reklaam oli antud allettevõtjaile. Mehed tegelesid uue loomisega ja eritellimuste valmistamisega. Ka Eestis on juba näiteid, kuidas originaalset luuakse, mida siiski välisfirmade kaudu ja nende nime all realiseeritakse. Kuidas ikkagi uutes oludes ja pidevas uute teooriate voolus õpetada?

Göteborgi Tehnikainstituudi masinaelementide kateedris, kus hulk aastaid õpetas professor Mart Mägi, ollakse seisukohal, et kõik õppeained tuleb jagada loovust toetavaiks. Mitte lihtsalt matemaatika, vaid matemaatika mehaanikainsenerile, füüsika kui füüsikaliste efektide baas leiutistegevuseks jne.

Inimene õpib eluaeg, aga kõva erialase põhja peab ta alma mater?is alla saama. Suur juht ja minister võib kergesti välja kasvada konstruktorist-tootearendajast. Ainult ärikoolitust õppinu tooteloojaks ei arene. Rootsi 300 edukama firma eesotsas olevat valdavalt insenerid, vaid mõni üksik pelgalt ärikoolituse saanu ja jurist.

Koolid peavad koolitama kõigepealt leiutusvõimelisi tooteloojaid ? mõtlevaid inimesi ülehomse jaoks. Juhte tuleks koolitada uudsete loovusvõtete alal. Iga firma peaks juba nüüd vabastama ühegi inimese, kes mõtleks ülehomsele omatoodangule, toetama spetsialistide kasvatamist.

Autor: Tiit Tiidemann