Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valmis kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava
Koos arengukavaga esitati ka strateegiliste keskkonnamõjude aruanne. Eesti kütuse- ja energiamajanduse põhilisteks strateegilisteks eesmärkideks on nõuetekohase kvaliteediga ning optimaalsete hindadega kütuse- ja energiavarustatuse tagamine.
Arengukava näeb elektrisektoris ette Eesti tarbimiskoormuse katmiseks piisavate sisemaiste tootmisvõimsuste olemasolu. Aastaks 2010 peab taastuvelektri osa moodustama 5,1 protsenti ja aastaks 2020 10 protsenti.
Arengukavas seatakse eesmärgiks, et hiljemalt 2020 aastaks annavad elektri ja soojuse koostootmisjaamad viiendiku elektrienergia brutotarbimisest.
Atoneni hinnangul on arengukavas tasakaalustatult esitatud tänased parimad teadmised meie kütuseressurssidest, energiatehnoloogiatest ja turu korraldusest. Arengukava ühe olulisema tulevikku suunatud eesmärgina nimetab minister jätkuvat protsessi Eesti energiaturu efektiivsuse ja avatuse suunas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt ette valmistatud energiamajanduse arengukava kohaselt tuleb tagada elektrivõrgu täielik uuendamine ligikaudu 30aastastes perioodides.
Avatud turu tingimustes tuleb säilitada põlevkivienergia tootmise konkurentsivõimelisus ning efektiivsuse tõus, seejuures rakendades kahjulikke keskkonnamõjusid vähendavaid tehnoloogiaid.
2003. aasta Eesti primaarenergia tarbimist soovitakse hoida samal tasemel 2010. aastani.
Arengukava näeb ette luua eeldused ühenduste rajamiseks Põhjamaade ja Kesk-Euroopa energiasüsteemidega.
Autor: ÄP