Selgitustest keeldumisega võtab tööandja diskrimineerimise omaks

Kui töötaja on tema arvates langenud ebavõrdse kohtlemise ohvriks, tuleb tal esitada kas töövaidlusorganile või õiguskantslerile avaldus, mis peab sisaldama ebavõrdse kohtlemise üksikasjalikke fakte. Avalduses on soovitav ära märkida ka nimetatud asjaolusid kinnitavad võimalikud tõendid.

Kui töövaidlusorgan või õiguskantsler töötaja avalduse alusel eeldab, et ebavõrdne kohtlemine on tõepoolest aset leidnud, peab tööandja oma käitumise või langetatud otsuse põhjuseid selgitama.

Juhul kui tööandja nimetatud selgitustest keeldub, loetakse, et ta võtab ebavõrdse kohtlemise omaks ning töötajal on õigus esitada hagi kohtusse temale tekitatud materiaalse ja mittemateriaalse kahju hüvitamiseks.

Kui mittemateriaalset kahju vastava menetluse korras eeldatakse, siis materiaalset kahju ehk otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu peab kahjukannataja tõendama tavalise tõendamismenetluse korras, s.o antud juhtumil esitama näiteks dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad kahjukannataja sissetuleku vähenemist seoses ebavõrdse kohtlemisega.

Viimati öeldut võib lugeda materiaalseks kahjuks saamata jäänud tulu näol juhul, kui leiab tõendamist, et tekkinud kahju ja ebavõrdse kohtlemise vahel on põhjuslik seos ning kahju tekitaja käitumine oli süüline.

Mittemateriaalse kahju mõiste on keerukam, hõlmates nii isiklikku kui ka ühiskondlikku väärtushinnangut. Isiklikust aspektist loetakse antud juhul moraalseks kahjuks töötajale vanuse tõttu ebavõrdsest kohtlemisest põhjustatud õigustamatuid kannatusi, mille olemasolu eeldatakse.

Õigustamatud kannatused võivad siin olla alandatus, solvumine, nördimus, mure, heaolu langus tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus.

Selline kahju loetakse hüvitatuks rikutud õiguse kaitsega ehk pädeva organi poolt kahju tekitamise fakti sedas-tamisega ning kahjutekitajapoolse heastava käitumisaktiga. Ühiskondlikust aspektist väljendab aga mittemateriaalne kahju ühiskonna hukkamõistu kahjutekitaja õigusvastasele teole ning selles tähenduses kuulub kahju hüvitamisele rahalise hüvitisena.

Hüvitise maksmise või selle lõpliku suuruse otsustab kohus. Siin tuleb silmas pidada, et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kahjutekitaja karistamine, vaid kahjukannataja asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks viibinud, kui kahju poleks tekitatud.

Autor: Tiia E. Tammeleht