Bravuur ja toetuse puudumine võtsid ministri maha

Äripäeva arvates tegi majandusminister Meelis Atonen õigesti, kui ametist tagasi astus.

Atoneni idee Saaremaa Laevakompanii tiibu kärpida oli põhimõtteliselt õilis, kuid ta tegevuskava ei suutnud ette näha tekkivaid komplikatsioone. Atonen võttis ette operatiivse kirurgilise sekkumise, ent haigel ? mandri ja saarte vahelisel laevaliiklusel ? tekkisid eluohtlikud tüsistused. 1. oktoobrist oleks võinud praamiliiklus katkeda. Tekkinud situatsioon mängis trumbid kätte laevakompaniile, kelle positsioon on tugevam kui enne lahvatanud konflikti.

Teiseks ei suutnud Atonen avalikku arvamust, võimalik, et ka valitsuskabinetti, täielikult veenda, et tegu ei ole isikutevahelise konfliktiga tema ja Saaremaa Laevakompanii omaniku Vjat?eslav Leedo vahel. Seda kinnitavad kaudselt Atoneni sõnad Äripäev Online?ile antud intervjuus, et ?on jäänud üksi, et ministrid soovitasid tal läbi rääkida ja asi ära lahendada?, distantseerides ennast toimuvast.

Kolmandaks seadis Atonen Tallinna Sadama narri olukorda, nähes oma esialgsetes kavades just enda haldusalas paiknevat Tallinna Sadamat praamiliikluse korraldajana. Tallinna Sadam asuski lahendusi otsima, kuid aeg 1. oktoobrini oli heaks lahenduseks ebareaalselt lühike.

Hiljem ei sobinud Atonenile variant Tallinna Sadama ja Saaremaa Laevakompanii ühisfirmast, mida, tõsi, kritiseeris ka Äripäev oma juhtkirjas (?Riik kipub laevakompaniiga õnnetusse abiellu?, 26.08.) kui riigile ebasoodsat.

Täna tundub, et riigil puuduvad võimalused saada head või vähemalt rahuldavat lepingut. Atonen värvis enda koos valitsusega nurka kinni.

Atoneni poolt räägib tõsiasi, et Saaremaa Laevakompanii staatust praamiliikluse korraldajana ei kinnistanud tema, vaid see leidis aset juba ammu enne teda. Aasta-aastalt dotatsioonid erafirmale kasvasid, mis võis panna ühe riigimehelikult mõtleva inimese otsima olukorrale alternatiive.

Siin tuleb aga Atonenile ette heita liigset bravuurikust, mis ei hoolinud sellest, et alternatiivsed lahendused lähevad riigile veelgi kallimaks maksma. Jutuks oleva variandina tuleks Tallinna Sadamal panna ühisfirmasse 200 miljonit krooni reaalset raha ning samal ajal tuleb riigil dotatsioone praamiliiklusele veel vähemalt kümme aastat jätkata.

Ametist lahkumise vastu kõneleb läbirääkimiste raske taaga jätmine järgmisele majandusministrile. Kartes eelkäija vigu korrata, võib uus majandusminister Saaremaa Laevakompaniiga liigagi leplik olla, eelkõige leppida järjest suureneva dotatsiooniga. Samas võib uue inimese tulek tuua asjasse uue nägemuse, pehmendada vastuolusid ja anda lõppkokkuvõttes soodsama lepingu riigi ja laevakompanii vahel.

Ministriametis jätkates olnuks Atonenil tulevikus keeruline oma otsuseid põhjendada, oleks kardetud uusi ?Saaremaa laevakompaniisid?. Atonenile jääb võimalus Riigikogu liikmena jätkata oma tööd praamiliikluse efektiivistamiseks.

Ent valitsus ja uus minister ei tohiks sõlmida pikaajalisi siduvaid kokkuleppeid (raamlepingut) Saaremaa Laevakompaniiga, sest kolm hinnangut ? konkurentsiametilt, advokaadibüroodelt Aivar Pilv ning Teder & Partnerid ? on eranditult negatiivsed: raamleping on vastuolus konkurentsiseadusega ja Saaremaa Laevakompaniil on turgu valitsev seisund.

Autor: ÄP